nelja kooli ja kahe lasteaia katus ning ühe kooli otsasein. Saugas kooli ja vallamaja katus läinud, Kilksamal teetruup minema uhutud. Sindis kooli katlamaja korsten lõhutud. Surjus pumbajaam ja hooldekodu katlamaja purustatud. Võistes sadam rikutud, Tahkuranna lasteaia seinasoojustus hävinud. Võiste rahvamaja katus puruks, 30 hektarit metsa maha murtud, 250 meetrit valla teid minema uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul. Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus. 6 Vändra alevi pargis murdunud puud ja kanalisatsioonis liigne sademevesi. Peale selle veel tuhanded kõikvõimalikke vee- ja tuulekahjustusi saanud majapidamised üle maakonna. Tormi tagajärjel uppusid mitmete inimeste keldrid ning kannatada sai ka tehnika. Mõningate
Idamurde ja kirderanniku ühisjooned · Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad `(nad) oleksid', nähnuvad `(nad olevat) näinud' · Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga `olge', ärgä `ärge' · Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema `oleme'), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita `olite') · ä-harmoonia: viädä `viia' Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne. Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal. Nn rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel. Häälduslikud erijooned · Laulev intonatsioon. · õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus. · : pl `peal' · /å: påks `paks' · i > ü: püme `pime' · ng > : hied `hinged', löad `lõngad' · järgsilpides g, d: kadak : kadagu `kadakas' Morfoloogilised erijooned · Sisseütlevas -se (taluse `tallu'), lõputa (sadama `sadamasse') või -he (jähe `jäässe',
Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga ‘olge’, ärgä ‘ärge’; Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema ‘oleme’), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita ‘olite’); 8 ä-harmoonia: viädä ‘viia’; Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne; Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal; Nn. rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel; Häälduslikud erijooned Laulev intonatsioon; õ – ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus; ä – 3 p33l ‘peal’; ä – å: ‘paks’; i > ü: püme ‘pime’; ng > ŋŋ: hiŋŋed ‘hinged’, löŋŋad ‘lõngad’; järgsilpides g, d: kadak : kadagu ‘kadakas’; Morfoloogilised erijooned:
Koos olid Jaan Eilart, asja organiseerija, Aadu Hint, Theodor Saar Kihnust ja Piho Võrtsjärve äärest. Mind kutsuti ka, sest mul oli kirjutatud kihnlastest ja Kihnu laidudest. Raamatu pealkirjaks pidi saama ,,Kihnu ja tema arhipelaag''. Me istusime ühe korra ka koos Aadu Hindi pool Mustamäel, aga millegipärast see raamat jäi kirjutamata, seda toimetust enam kokku ei saanud. Mina jäin oma ülesannet täitma - merelindudest kirjutama. Manijal käies nägin elu, mis oli väga minu lapsepõlve taluelu lähedane. Kuidas lapsed tööd tegid ja kuidas nendel olid oma ülesanded, kuidas poisid merel käisid, kuidas kodus leiba küpsetati, rahval oma keel oli. Materjali oli kirjutamiseks palju. Leivategu oli kõige rohkem hinge peal. Andsin käsikirja, mille nimeks oli mul pandud ,,Kaapekakk'', vanasti tehti ju lastele kaapekakku. Aga kirjastusest leiti, et raamat on liiga suur ja kaapekakk ei kõlba. Siis paningi pealkirjaks ,,Maaleib''
annaabi.ee 
