KÕRGEMAD ON APRILLIST AUGUSTINI JA MADALAMAD TALVEL Normaalne õhurõhk- 760 mmHg Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved). Vaikne-, Atlandi-, India ookean ja Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri Mandrilaava ehk self- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud( kuni 200m sügavuseni) Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi) Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele
Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%. Maailmamere põhja osad self e mandrilava. on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga
Vaikne-, Atlandi- ja India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri ehk Lõunaookean Põhja osad: a) Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200m sügavuseni, peamiselt 140m. b) Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000–4000 m-ni, kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45° c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit.
e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m mandrinõlv – maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000-4000 m, kaldenurk on tavaliselt 4-7°, paiguti kuni 45° mandrijalam – mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000-4000 m abüssaalne tasandik e
annaabi.ee 
