Kolooniatest sai hiigelsuur turg Euroopa majandusele. Nõudluse rahuldamiseks loodi manufaktuure. Euroopa esimesed manufaktuurid olid luksuskaupade tootmiseks. Kolooniaajastul arenes kõige rohkem tekstiilitööstus. Ameerika puuvilla hakati töötlema Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal. Arvati, et Inglismaa jääb hätta sest sealsed inimesed olid jõukamad ja tööjõud kallim. See sundis inglasi välja mõtlema uusi masinaid ja uuendusi, mis vähendaksid tööliste arvu. Peale seda sai Manchesterist ja Birminghamist Euroopa suurimad tööstuskeskused.
1842-1844. aastani elas ta Belgias, kus kogus informatsiooni, et teha lastele kool Inglismaal. See plaan kukkus läbi kuid oma elukogemuste alusel sai ta inspiratsiooni teoses "Jane Eyre" loomiseks. "Jane Eyre" on tema kuulsaim teos. Elisabeth Gaskell oli oma eluajal väga edukas, aga tänapäeval jääb ta Bronte ja Elioti varju. Tema teostes on olulisel kohal üksikisiku heitlus ühiskonnaga. Kuulsamate teoste hulka kuulub "Cranford". 1832 aastal abiellus ta William Gaskelliga. Manchesterist sai ta inspiratsiooni vaeste elust ja olukorrast. Palju tema teoseid kujutavad ühiskonna vaesema kihti eluolu. Charlotte Bronte soovil kirjutas Elisabeth Gaskell ka valmis temast biograafia. Läbi ajaloo on naisi kujutatud pühakuna, jumalannana, litsina, emana, liiderdajana, koduhoidjana, sõdade süüdlasena, romantilise armastus objektina, meeste hukkajana, soo jätkajana, maalikunsti ja keele muusana ning tuhandetes teistes erinevates tihti vastandlikus, rollides
vastutava peaministri allkirja. Seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas viissada viiskümmend kaheksa kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid traditsioonilistena, arvestamata vahepeal toimunud rahvastiku muutusi. Londonist valiti alamkotta vaid neli saadikut, Manchesterist mitte ainsatki. Piisavalt oli nn pehastunud kohakesi (rotten boroughs), mis olid rahvast pea tühjaks jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui ka teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Toorid ja viigid. tooris(Tories)- kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt viigid(Whigs)- esindasid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kunglikule omavolile.
nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Ka seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks nüüdsest parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas 558 kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid traditsioonilistena, arvestamata vahepeal toimunud rahvastiku muutusi. Londonist valiti alamkotta vaid neli saadikut, Manchesterist mitte ainsatki. Piisavalt oli nn pehastunud kohakesi (rotten boroughs), mis olid rahvast pea tühjaks jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Nii George I kui George II ajal valitsesid parlamendi alamkojas viigid. Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui teised kõrgemad riigiametnikud. Parlamendi enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Kõige pikemat aega 21 aastat istus peaministri toolil Robert Walpole [172142]
annaabi.ee 
