Hakati ehitama elamuid. Kütiti mammuteid, üks kõige suuremaid ja kuulsamaid mammutiküttimise külasid oli Kostenki asulad venemaal . Mammutite luid kasut sõrestikus ja kuhjati ka elamuäärde. Hilispaleotliitikumi matusenäited : Grotte de Enfants(Itaalia) ja Sungir (Venemaa). Matuste hulgas sadu väikseid merekarpe ja loomahambaid , mis on auguga-> riiete külge kinnitatuna. Sungiris avasstati kaks last ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea . Mehel oli kaasas 3000 mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib viidata tolle aja ühsturktuurile. Prof kunsti teke. Valmistati inimkujukesi ja koopamaalinguid. Naistekujutised olid veenused/villendorffid. Paleoliitilised veenused:kultuslikud või iluideaal. Koopamaalid ajaliselt mõnevõrra hilisemad. I Altamira koobas Põhja-Hispaanias. Leiti 1868 .Kõik koopad on avastatud juhuslikult. Neil puudub sissepääs,
Flööt Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. 1995. aastal kaevas Sloveenia arheoloog Ivan Turk Lääne Sloveenias Idrijca Orust Nova Gorica linna lähedalt välja vähemalt 45 000 aastat vana karu sääreluust valmistatud 12 cm pikkuse ja nelja auguga flööti meenutava instrumendi, mis kuulub teiste samast paigast leitud esemete järgi neandertaallasele.. 2004. aastal leidsid Saksa arheoloogid Lõuna-Saksamaal Schwabenis 35 000 aasta vanuse mammutikihvast valmistatud flöödi. Teadlased panid selle kokku 31 tükist. Tartu arheoloogide 2005.-nda aasta uhkeimaks leiuks pretendeerib Ülikooli 15 hoovis väljakaevamistel avastatud 600 aastat vana töökorras flööt. Tõenäoliselt valmistasid eelajaloolised inimesed flööte kõigist kättesaadavatest materjalidest - puust, sarvest, luust, kivist, pilliroost ja konnakarpidest. Ennemuiste kutsuti flöödiks kõiki puhutavaid pille, aga antiikajal pandi igale instrumendile nimi.
5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt. Paleoliitline kunst Paleoliitilised Veenused - Ida-Euroopast on leitud palju naistekujukesi (tüsedad, suured rinnad, käed peidetud, nägu puudub). Willendorfi Veenus - 11 cm kõrgune kuju, valmistatud u. 24k - 22k a. e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja-Austriast. Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac'i kultuuri esindaja poolt. Leitud Lõuna-Saksamaalt Schelklingeni asula lähedalt. Altamira Koobas Põhja-Hispaanias. Esimene koobas, kus avastati eelajaloolised joonistused. Joonistused on u. 15k a. vanad. Lascaux Koopasüsteem Edela-Prantsusmaal, mis sisaldab u. 17k a. vanuseid seinajoonistusi, mis on enamasti loomadest. Chauvet Chauvet' koobas Lõuna-Prantsusmaal sisaldab koopamaalinguid, mis on teadaolevalt ühed vanimad, tehtud u. 32k - 30k a. tagasi.
Panuseid polnud. Sungiri asulakoht Vladimiri linna lähedal, Moskvast u 200 km. Sealt leitud neli matust. Lisaks on asulast leitud üks kolju ja kaks inimluu fragmenti ning kaks matust väljaspool asulat. Haudasid oli asulakohas kaks. Neist haud nr 2 oli ilmselt elamus, lõkkeaseme juures. Hauda nr 1 oli maetud üle 45 aastane mees. Maetud selili, väljasirutatult, peaga kirde suunas. Rikkalikud panused: luust käevõrud, sõrmused, rõivakinnitusnõelad. Samuti oli luustiku juures u 3000 mammutikihvast helmest, suurem osa neist oli kinnitatud riiete külge. Haua peal oli suur kivi ja naise kolju. Haud nr 2 oli u sama orientatsiooniga. Sellesse oli maetud kaks peadpidi koos olevat last (poiss ja tüdruk). Mõlemal olid kaasas mammutikihvast odad, pistodad, viskeoda. Käte ümber mõlemal rohkesti mammutiluust käevõrusid; sõrmused. Poisil ka kaks tulekivist kõõvitsat. Ohtralt väikeseid luuhelmeid. Selle haua peal ilma peata luustik. Arvatavasti oli see naine,
annaabi.ee 
