Demograafilise ülemineku etapp: Rahvaarvu kasv e. iivepeaaegu puudub,nullilähedane Sündimus:10,71 Suremus:10,7 Iive: 00,4% Eeldatav keskmine eluiga: 80 a Keskmine vanus: 79,6 a Laste arv naise kohta: 1,5a Malta Tööhõive eri sektorites (%) Rahvastikupüramiid Asustus Asustustihedus:1317 in/km2 Linnastumise tase:? 2005 aastal tehtud uurigust selgus, et 94% maltalastest elab linnades . Asustus Suuremad linnad ja nende rahvaarv: Birkirkara 25,858 tuhat elanikku Qormi 20,178 tuhat elanikku Mosta 19,018 tuhat elanikku Birkirkara abbar 17,030 tuhat elanikku Sliema 15,242 tuhat elanikku Naxxar 13,678 tuhat elanikku ejtun 13,410 tuhat elanikku San wann 13,063 tuhat elanikku Qormi ebbu 12,892 tuhat elanikku Attard 10,186 tuhat elanikku amrun 9,541 tuhat elanikku Paola 8,822 tuhat elanikku
Malta rahvastikust moodustavad suurema osa põlised maltalased. Vähemusrahvustest on seal esindatud britid, kellest enamus on pensioniealised. Malta rahvaarv on 405,165 inimest, mis on 165ndal kohal 193st maailma riigist. Malta rahvastikust on 200,715 (49.7%) mehed ja 203,324 (50.3%) naised. Rahvastikutihedus on 1282 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on kõrgeim Euroopa Liidus ja ka üks kõrgeimatest maailmas. Rahvastiku vanuseline koosseid on sarnane EL-I omale. 31,5% maltalastest on alla 25aastased, inimesi vanuses 50-64 on seal 20,3%. 2005. Aastal tehtud uurigust selgus, et 5 94% maltalastest elab linnades Soolis-vanuseline koosseis Rahvastiku paiknemine Linnastumine
kasvanud 43 %. Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese- ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka biomassist. Tööstus Tööstussektoris töötab üle 24% maltalastest. Maavaradeks on: lubjakivi (paekivi), sool. Malta peamised tööstusharud on laevaehitus ja -parandus, toidu-, elektroonika-, tubaka- , tekstiili- ja riidetööstus Teenindus Malta teeninduses on tööhõive 75%. Malta kaubanduspartnerid Majandus sõltub väliskaubandusest, peamine tulu tuleb Valletta ja Marsaxlokki sadama teenusest. Peamised kaubanduspartnerid on nt. Prantsusmaa ja Suurbritannia
Malta on Euroopalikult väga niiske ja Aafrikalikult väga kuum. Maismaa on väga madal ja kaljune, rannik on künklik ning väga vähe leidub looduslike liivarandu. Sellest kõigest hoolimata meelitab Maltale tema kaunis ning helesinine meri ja suurepärased vaatamisväärsused. Malta on nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt väga huvitav ja intelligentne riik. Sinna reisides leiab tegevuse nii puhkaja kui ka kultuuriotsija. 91 protsenti Maltalastest on katoliku usku. Väga paljud vaatamisväärsused on säilinud, mis lisab saarele unikaalsust ja põnevust.(vt. Lisa 2) Tänu Malta soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud, ning seetõttu on segunenud erinevad kultuurid ja rahvad. Räägitakse erinevaid keeli ja tähistatakse erinevaid kultuurilisi sündmusi. Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road
annaabi.ee 
