Ümbervalamine pärast esimest käärimist ja pressimine Kääritamise lõppedes toimub veini lahtivalamine eemaldades seejuures veinist tahked osad. Viimane käärimine Peale esimest ümbervalamist kääritakse veini viimast korda. Selle jooksul leiavad aset olulised bioloogilised muudatused, mille tulemusena saavutab vein suuremas või vähemas ulatuses soovitud rafineerituse. Olulisim neist protsessidest on malolaktiline fermentatsioon. Malolaktiline fermentatsioon on protsess, mille käigus teatud veinis sisalduvad (piimhappe) bakterid, teostavad teatud happe käärimist, mis muutub piimhappeks ja süsihappegaasiks.
leotumiseks veini. · Fermentatsioon koos matseratsiooniga e. meski leotamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (25-30°C, 12-25 päeva jooksul). Muuhulgas eralduvad soojas keskkonnas marjakestadest veini soovitud tanniinid · Gravitatsioonilisel meetodil e. vabalt kestadest jooksnud veinivirde pumpamine malolaktiseerimisanumasse · Kestade pressimine ja soovitud hulga pressitud veinivirde lisamine malolaktiseerimisanumasse · Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse piimhappe baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimhappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook · Fermentatsiooni peatamine · Stabiliseerimine Veini arendamine: · Laagerdamine suletud roostevabast terasest anumates (6-12 kuud) või suletud tammevaatides (6-48 kuud, harva kuni 72 kuud) · Peenfiltreerimine ja pudeldamine
3 päeva jooksul. Vajalik kestas peituvate aroomiainete sattumiseks meskisse. 4. Soe matseratsioon koos fermentatsiooniga kontrollitud temperatuuril (2530 °C) 1225 päeva jooksul. Vajalik veini värvuse ja tanniinide saamiseks ning fermentatsiooni stabiilseks kulgemiseks. 5. Gravitatsioonilisel printsiibil tekkinud veinivirde ehk jooksva veini pumpamine malolaktiseerimisanumasse. 6. Kestade pressimine ja vajaliku hulga pressitud virde lisamine jooksvale veinile. 7. Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimahappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook. 8. Fermentatsiooni peatamine. 9. Stabiliseerimine. 10. Laagerdamine ehk arendamine hermeetilises roostevabast terasest mahutis või tammevaadis 648 kuu jooksul. 11. Filtreerimine. 12. Pudeldamine. 13. Arendamine pudelis enne müüki paiskamist (teatavate veinide puhul). Rose veini valmistamine
Veinikeldrites segatakse eri (bordoovedelikku). ma. Korje alustamise õige hetke vali- anumatest kokku parimat veinise- Juunis pritsitakse viinapuid regulaar miseks pruugitakse mõnes veinimajas gu. Toimub ka teine ehk malolaktiline selt bordoovedelikuga. Maad küntak laboratoorset analüüsi marja suhkru- fermentatsioon. se läbi kolmandat korda, pikad oksad sisalduse ja happesuse määramiseks, kärbitakse. teisal sooritab analüüsi veinimeist-
annaabi.ee 
