7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal Malevlane Eesti looming (1944) Kes juhtis eesti kirjanduselu Lundis? Bernard Kangro Millised Ristikivi teosed kuuluvad nn Tallinna triloogiasse. Miks? "Rohtaed" "Tuli ja raud" "Õige mehe koda" Kes on tallinna triloogia peategelased? "õige mehe koda" Jakob Kadaraik "Rohtaed"- Juulius Kilim "Tuli ja raud"- Jüri Säävel, Eeva Kes on romaani "Mõrsjalinik" peategelane? Siena Katariina
Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav sekretär=tegevtoimetaja. Kirjanduslik kaastööline=korrespondent. Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus. AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud. Pioneer, Eesti Naine, Pilt ja Sõna, Looming. 1956-1968/70 liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj. PAGULASAJAKIRJANDUS: USAs ,,Uus Ilm", Soomes ,,Malevlane". Laagrilehed põgenikelaagrites. Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. 6-8 korda aastas. Ajakirjad: ,,Meie tee", ,,Tulimuld". + eestikeelsed raadiosaated: Ameerika Hääl. Mark, Arro, Helbemäe EESTI 60ndatel. Televisioon, tiraazid taas kasvavad. 54 TÜs ajakirjanduse õpetuse algus. Erinevuste kasv ametliku ja vabama ajakirjanduse vahel. Meediakasutus massidesse. Empiiriliste meedia-uuringute algus. ,,Horisont", ,,Siluett", ,,Eesti Loodus", ,,Pikker"
eesti keele ja koolile eluõigust nõutada. Tagajärjeks on olnud riiklikud ja kommunaalsed toetused piiratud ulatuses kahele eesti algkoolile. Võimalus eesti keelt gümnaasiumis C-keeleks valida. (Kangro, Lk 93 - 94) Eesti kirjasõna eksiilis Esimene kirjasõnaliik, mis tavaliselt pagulususes tekib, on informatiivset laadi perioodika, mingi algeline ajakirjandus. Avaldati selliseid ajalehti nagu "Päris-Eesti", "Eesti teataja", "Malevlane", "Teataja", "Välis-Eesti", "St. -T Eestlastele", "Eesti Päevaleht" jne. Avaldati ka eesti keelseid tekste rootsi perioodikas, nagu näiteks "Gotlands Allehanda", "Gotlands Folkblad", "Boras Nyheter", "Aligas Tidningen", "Stockholms-Tidningen" jne. Lisaks nendele avaldati selliseid ajakirju nagu "Eesti Looming", "Kodumaa Hääled", "Kodukolle", "Vikerlane", "Sõna" jne. Peale eespool mainituile on ilmunud terve rida mitmesuguseid väljaandeid stentsileerituina, näiteks
Kaitseliidu tegevused tol ajal olid mitmekesised, neid jagati väljaõppeks ja seltskondlikuks tegevusteks. Väljaõpe koosnes põhiliselt õppustest, seltskondlikud tegevused, aga erinevatest pidudest, ballidest ja nii edasi. Põhiline mure seoses väljaõppega oli see, et kaitseliitlased võtsid õppustest ebaühtlaselt osa.(P.Silla, 2002, 44) ,,Edasi pandi kehtima maleva juhatuse ja malevkondade päälike otsusel 1.juunist 1934.a alates uus kord, mille järele iga malevlane kohustati aasta jooksul osa võtma vähemalt ühest laagrist, ühest taktikalisest õppusest, karikavõistlusest, paraadist vabariigi aastapäeval, kolmest laskeharjutusest ja kontrollkatsest, igast häirest ja kontrollkogunemisest. Neist üritusist pidi osa võtma vähemalt 90% tegevliikme koosseisust ja juhul, kui seda ei suudetud saavutada, pidi üksus nimetatama alamaastmeliseks"(A.Kivirähk 1937 111-112) Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt:
Sõnaõigus anti neile, kes valitsevat süsteemi ja selle ideid (maailmarevolutsioon, kapitalismi kiire hääbumine, kommunismi peatne saabumine) ning Leninit, Stalinit jts kiitsid. * massiteabe suhtes oli usaldamatus * ajakirjandus rakendati impeeriumi propagandamasina külge tootis põhim otseseid valesid, pooltõdesid, vaikis maha teemad, mis riiki kuidagi kahjustada võiksid VABA SÕNA: * väljaspool eestit ilmuvad ajakirjad ,,Meie Tee" al 1931, ,,Malevlane" püüdsid selgitada eestlaste olukorda ning välja tuua võimalikud lahendused siinsetele probleemidele. Eesmärk eestlaste võitlusmoraali tugevdada ja rahvustunnet tõsta. * laagrilehed * ,,Eesti Rada" oli tähtsamaid rahvusliku vaimu kandjaid Lõuna-GERs viibivate eesti pagulaste seas. * Meie Tee sai palju infot Rootsi ajakirjanduse kaudu 4.Milliseid perioode saab eristada nõukogude-aegse ajakirjanduse arengus? * eeltsensuuri periood * järeltsensuuri periood
Lisaks varasematele emigrantidele lisandus Teise maailmasõja käigus eksiili üle 70 tuhande eestlase, kes oma ajakirjandust vajasid. Oluline on märkida, et pagulas- eestlaste väljaanded levivad asumaadest kaugemale ka teiste asumaade piires. Alljärgnevalt väike ülevaade asumaade kaupa. Eesti ajakirjandus paguluses Rootsi Esimene maa, kus legaalne eesti ajaleht teoks sai, oli Soome. Detsembris 1943 hakkas ilmuma "Malevlane", toimetusse kuulusid Voldemar Kures ja Valev Uibopuu. Malevlast ilmus 33 numbrit, 1944. a septembris ilmumine lõpetati, kuna eestlased pidid Soomest lahkuma (soomlased andsid eesti pagulased venelastele välja). Peamiseks eestikeelse kirjasõna keskuseks välis-eestis kujunes Rootsi, kuna arvestatav hulk eestlasi põgenes otse üle Läänemere. Rootsi on Kanada kõrval oluline eestikeelse kirjasõna keskus tänaseni. 1943. a septembris ilmus väikseformaadiline
annaabi.ee 
