massisuhtluse abil, sest inimese enda tajuväli on piiratud. Westley ja MacLeani laiendatud mudelis sõltub B meediast. Selline sõltuvusmudel ei võta arvesse, et meedia kõrval on meil ka perekond, töökaaslased, sõbrad, kool, kirik, ametiühingud, huvirühmad ja kõik muud formaalsed või mitteformaalsed suhtlusvõrgud, mille abil me ühiskonnaga kohaneme. Sestap võib vaielda, kui sõltuvad me massikommunikatsioonist siiski oleme. Maletzke mudel Kui Claude Shannoni ja Warren Weaveri mudel esindas insenerlikku ning infoteoreetilist lähenemist, Theodore M. Newcombi'i mudel sotsiaalpsühholoogilist ning Bruce Westley ja Malcolm S. MacLean'i mudel psühholoogilist vaatenurka, siis saksa publitsistikateaduse tuntuima esindaja Gerhard Maletzke mudel võtab kokku ajakirjandusteaduse arusaama kommunikatsioonist. Tema skeem kujutab ainult massisuhtlust ning vaatleb tegureid, mis seda mõjutavad.
2) Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks rolli ühiskonnas ja sotsiaalsetes suhetes. 3) Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad Newcombe meelest on see roll lihtne 4) Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) kommunikatsioon peab signaalidest sõnumi. üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. 5) Adressaat, kes sõnumi saab. Maletzke mudel Teave ja informatsioon Gerhard Maletzke mudel (1963) võtab kokku Informatsioon- See, mida kanalis saatjalt vastuvõtjale ajakirjandusteaduse siirdatakse, on realismi arusaamas nägemuse kommunikatsiooniprortsessist. o Too mudel kujutab ainult massikommunikatsiooni ja Teave tähendab seda, et miski on saanud teatavaks või vaatleb
Kommunikatsioon peab üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. Newcombi mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad informatsiooni. Me vajame pädevat infot oma sotsiaalsest keskkonnast, et sündmustele reageerida ja ka selleks, et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie grupi, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel: Newcombe'i edasiarendus, pidades silmas massikommunikatsiooni eripära. Põhiidee: massikommunikatsioon laiendab B sotsiaalset keskkonda. Maletzke mudel: eristab nelja elementi või positsiooni: saatja (kommunikaator K), sõnum (S), meedium (M) ja vastuvõtja (retsipient R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide (positsioonide) vastastikused suhted. Jakobsoni(20 saj,suurim keeleteadlane) mudel: kahetasandiline, lineaarne
Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1
annaabi.ee 
