eelhäälestus, seisund, kogemused, tegevuse eesmärgid, mälu ülesehitus). Tähelepanu mahtu mõõdetakse psühholoogilistes teabeühikutes – kompades (ingl chunk). Komp on mõtestatud teabe tervikühik, mis on tähistatav keelemõistete, reaalsete objektide tervikkirjelduste ning asjatundjatele tähenduslike tegevuselementide tervikstruktuudide abil. Komp sisaldub mälus eraldi mäluüksusena. Nii näiteks on kombaks sõna, number, sümbol, maleseis, akord, kujutlus elevandist, geomeetriline vorm jne. Reklaami loomisel tuleb arvestada, et reklaamis sisalduks oluline teave maksimaalselt 5-7kombas. 3peamist eesmärki, mida reklaamipraktikud peavad seoses tähelepanumehanismidega arvestama: Läbi tuleb mõelda tähelepanu tõmbamine (peibutised, logod, pilgupüüdjad, olemasoleva vajaduse aktualiseerimine vihjete ja sümbolitega; tähtis osa piltidel ja juhtkirjadel).
Eristatav toimub üksiku eraldamisena grupist Taju valivus selektiivsus. Selle all mõistetakse esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Objekt ja foon selgemini eristuv on objekt, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat on foon Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim apertseptsiooniks (ntx vilunud maletajale sisaldab hetkel tajutud maleseis rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm Ajutine apertseptsioonivorm, mis on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv) Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus,kuju, vorm jt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Õkoloogiline põhjendatus Gibson. Hõlmab taju mõtestatuse,valivuse,konstantsuse ja
• Juhuslikkus segab: Teel aaret välja kaevama minnes võin kraavi sõita. Kasiinos panustades ei tea, mis nr ruletis tuleb. Kas aktsia lähiajal tõuseb või langeb, sõltub tihti hullult paljudest juhuslikest teguritest. Lahenduvus matemaatika mõttes (teoreetilises mõttes): Lahendatavad ülesanded: • Infot on piisavalt: meil on olemas kõik vajalikud aksioomid/programm/täpne ülesanne, nt: Maleseis ja käigureeglid, täisarvude massiivi sorteerituse kriteerium, programmi sisend ja seismajäämise tuvastamise kriteerium • Juhuslikkust ei ole: Malemäng käib täpselt reeglite järgi, sorteerimisel ei toimu juhuslikke muutusi massiivis, programm ei tee juhuslikke tegevusi. Iga täpselt formuleeritud probleemi (matemaatika- ja programmeerimisprobleemid) jaoks ei leidugi lahendavat algoritmi.
Viis nuppu ritta: väga lihtne •Nüüd võib programm tabelist juhusliku käigu valida. •Ja juba mängibki! Kuigi kehvasti .... ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 31 Parandame programmi veidi •Teeme eraldi väikese programmi, mis: .Võtab seisu ette .Ütleb umbes, kui hea seis on. .Seisu “headus” on number, mille meie programm arvutab. •Kuidas öelda “kui hea”? .Vahel lihtne: kaotus / võit/ ei kumbki. .Numbrid: 1 -1 0 .Keerulisem: “harilik maleseis”. Kummalgi pole võitu ega kaotust. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 32 Seisu hindamine •Keerulisem olukord: harilik maleseis. •Materjal: .Loeme kokku meie ja vastase nupud. .Lipp annab 10 punkti, vanker 6, jne. •Positsioon: .Loeme kokku eelviimasel real etturid masinal/inimesel .Loeme kokku tsentriväljadel olevad etturid masinal/inimesel .Loeme kokku, mitmele tsentriväljale masin/inimene tuld annab .Vaatame üle kuninga kaitse tugevuse ..... jne .....
annaabi.ee 
