Tööjõu alla kuuluvad ka töötud, kes hetkel on ilma tööta, on töö leidmisel kohe valmis tööd alustama ning tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Kuid eraldi tuleb välja tuua, et tööjõu alla ei loeta inimesi, kes on heitunud ehk kaotanud lootuse leida tööd ning ei tegele aktiivse tööotsimisega. 1.2 Tööjõumaksud ja –kulud Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks. Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena
maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse leidmiseks esiteks vaja suurust, mis mõõdaks majanduses tekkinud kogutulude taset või mahtu mingi perioodi jooksul. Selleks on sisemajanduse koguprodukt (SKP). Osa nendest tuludest kogub avalik sektor maksutuludena endale oma tegevuse finantseerimiseks. Kui nüüd arvutada kogutud maksutulude osa SKP-st, ongi tulemuseks näitaja, mida loetakse maksukoormuseks. Sellisel moel makrotasandi näitaja arvutamine on äärmiselt lihtne ja ka rahvusvaheliselt võrreldav. Eraldi võib vaadata ka näiteks kaudsete ja otseste maksude osa SKP-st või lausa mingi konkreetse maksu, näiteks maamaksu osa SKP-st, mis annab väga selge pildi sellest, kui suures ulatuses vastavat
ootamatu inflatsioon Äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud Äraarvatud inflatsioonilisakulud Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu Menüükulud.Vajadus vahetada pidevalt hinnasilte, seadistada ümber taksofone, mänguautomaate jms. Maksutuludena eelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus.Võib tekkida olukord, kus eelarvedefitsiit tekitab inflatsiooni, mis viib omakorda maksutulude kahanemisele ja uuesti eelarvedefitsiidi suurenemiseni. Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber. Rikkuse ümberjaotumine Laenuandja ja laenuvõtja
Vahendid, mida saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides (väärtpaberid, tähtajalised ja säästuhoiused, valuutahoiused, avatud investeerimisfondid) Äraarvatud inflatsion täielikult prognoositud inflatsioon. Majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud, seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus. Ka siis kui korrektuurid tehakse kõikidesse lepingutesse, toob see kaasa lisakuluseid raha hoidmise alternatiivkulu tõus, menüükulud, maksutuludena riigieelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus Ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast kaitsta. Olulisim tagajärg on ümberjaotav efekt inflatsioon jaotab rikkust ümber erinevate elanike kihtide vahel. Jaotab rikkust ümber laenuandjate ja laenuvõtjate vahel (keskklassi kasuks), vanadelt noortele, tööandjad võidavad, töövõtjad kaotavad (sest töölepingud pikaajalised)
annaabi.ee 
