iseenesest mõistetavad ehk luksuskaup muutub ka ajas. Kasu selliste maksude määramise kohapealt lõikab ainult riik, aga küsimus tavakodaniku jaoks on, et mida meie selle eest saame. Majanduslikult madalamal tasemel asetsevad inimesed võivad küll olla selle poolt, tundes end ehk paremini, aga nende kasutegur on tegelikult null. Tsiteerides endist Eesti siseministrit Olari Taala: ,,Me peame maksustama mitte rikkaks saamist, vaid rikas olemist. Kui me maksustame rikkaks saamist, siis me ei saagi kunagi rikkaks". Antud väide ei ühti minu arvamusega, sest me kõik oleme alustanud samast punktist, küll aga erineval ajal. Enamus meist on alustanud väga madalalt, kuid vähesed on saavutanud keskmisest eestlasest suurema majandusliku kindlustatuse. Samas teisest küljest vaadates tundub kergem tõesti riigi keskmist elatustaset ja rikkust tõsta, maksustades lukskaupa, kui majanduslikult kesk- ja madalklassi inimesi on rohkem kui rikkaid
MAHAARVAMISMEETOD Välisriigis tasutud tulumaks lubatakse maha arvata maksustatavaks tuluks. Nt välisriigis tasutud 10 € maksukohustus lubatakse kanta kulusse, (tulu - kulu) e kasum* maksukohustus. VABASTUSMEETOD Residentsusriik ei maksusta välisriigis saadud tulu. TÄIELIK VABASTUSMEETOD: välisriigis teenitud tulu ei maksustata üldse. PROGRESSIOONIGA MAKSUVABASTUS: NT. Krediidi meetod. Eesti äriühing, kellel on püsiv tegevuskoht Soomes. Maksustame maailmatulu 100 000. Püsiv tegevuskoht 20 %, EESTI: TuMS § 13 lg 4 – füüsiline isik, palgatulu §18 lg 1’1 füüsiline isik dividendid TuMS § 45 krediidi võimalus teist liiki tulude puhul §50 lg 1’ vabastusmeetod – majanduslik topeltmaksustamist, juriidiline isik Kaasus. Kreega äriühing, teenib kasumit Kreeka tegevustelt 1000 EUR, tulumaksumäär 30%, TM 300 Kinnisvara Türgis, mille pealt teenib äriühing lisaks brutotulu 2 200 EUr. Kinnisvara on finantseeritud pangalaenuga
9.MAKSUDE LIIGITAMINE Maksude liigitamine on suhteliselt teoreetilise tähendusega, omades pigem teaduslikku funktsiooni. Samas aitab maksude liigitaminne paremini orienteeruda riigi maksupoliitikas (võrrelda erinevate riikide maksusid ja nende mõisteid nt VAT (value added tax) ei ole sisu poolest sama nagu käibemaks/kaudsete ja otseste maksude võrdlemine jne) ning eristada maksusid muudest riigile makstavatest rahalistest vahennditest. Käibemaks ei ole sama, mis value added tax. Me maksustame kogu aeg ainult seda lisandunud väärtust, elimineerides eelmist (käibemaksu puhul). Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1. Objekti järgi liigitatakse: a. objektiivsed maksud ehk reaalmaksud on seotud mingi konkreetsemate reaalsete väärtustega ja maksu suurus ei sõltu sellest, kas selle objekti omanik on rikas või vaene, naine või mees. (maamaks, mootorsõidukimaks, paadimaks). b
maksma. Kas võrdne % proportsionaalse tulumaksu puhul on piisav, et tagada vertikaalne õiglus? Sissetulekust saadav piirkasulikkus on kahanev. NT sissetulek 100 eur vs 10 000 eur kuus: kui teenitakse juurde üks euro ja võtame ära 20% sellest mõlemal, siis kas toodud ohver (kasulikkuse kadu) on võrdne? 2 inimest teenivad samapalju kuus, kuid 1 neist on haige ja peab palju ravimitele kulutama. Kas on õiglane, et maksustame neid võrdselt, kas nad saavad oma sissetulekust samal tasemel heaolu? Kuidas teha maksustamist õiglasemaks? Maksude intsidents ehk ülekandumine – analüüsib, kes maksukoormat tegelikult kannab. Joonis 15 täiend Maksuintsidents sõltub: nõudluse ja pakkumise hinnaelastsusest. Nõudluse hinnaelastsus: kui hüvise hind muutub 1% võrra, siis mitme % võrra muutub nõutud kogus?
annaabi.ee 
