Peab meeles midama, et täpsemate töömahtude ja ligikautsete ühikhindade alusel arvutatud maksumus on aga palju usaldatavam kui väga täpsete ühikhindade aga ebatäpsete mahtude kasutamisel saadud tulemus. Just projekti täitmise käigus tehtav kontroll muudab maksumusplaanimise meetodid praktikas kasutatavateks. Iga eelarve koostamine sõltub ka hetke turu olukorrast, mis omakorda eeldab andmete olemasolu muutustest turul. Maksumusteavet on vaja nii prognoosimiseks kui ka kontrolliks, et hinnata eelarve usaldatavust. Põhiprobleem kõigi kaasaegsete mudelite puhul on see, et tagada arvuti andmebaasides olevate andmete sobivus mudelis esitatud tingimustele. Otsuste tegemisel peaks konsultant esmajärjekorras kasutama oma oskusi kohandada traditsiooniline mudel konkreetse olukorraga. Eelarvestamismeetodite kasutamiseks, ja arendamiseks ning saadud tulemuste interpreteerimiseks on vaja uurida eelkõige maksumusteabe kujunemist.
teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. Tavaliselt koostas arhitekt sellise eelarve ise, tegelikult valmistas talle andmed ette aga mahtude arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga.
Hilisematel eelarvestamisetappidel, kui maksumusplaan on koostatud konstruktiivelemendi kujul, pole täpne projektide sarnasus enam oluline: aluseks on siis välisseinte, akende, uste, põrandate jne. maksumus ruutmeetriile nii raamatukogu kui kontori puhul. Maksumus põrandapinna m2-le erineb siiski oluliselt kui konstruktiivelementidel on erinevad osa- kaalud. Kui on aga tegemist võrreldamatute projektidega, võib saada puuduvat maksumusteavet kas kolleegidelt või viimaseks väljapääsuks on ka avaldatud andmete kasutamine. Seina- / põradapinna suhe 65. Konstruktiivelemendi definitsioon Konstruktiivelement on kui "ehitise osa, mis vaatamata ehitise tüübile täidab alati sama funktsiooni" ja mida võib projektis vaadelda eraldi, arvestamata seejuures viimistlust. 66. Hoone konstruktiivelementideks jaotamise põhiprintsiibid Võimalused on piiramatud, võiks kasutada näiteks järgnevat jaotust: 1
teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti. Tavaliselt koostas arhitekt sellise eelarve ise, tegelikult valmistas talle andmed ette aga mahtude arvestaja, sest tal olid selleks suuremad kogemused ja võimalus kasutada maksumusteavet. Kuigi selline korraldus polnud igapäevane, koostas mahtude arvestaja tihti oma arvutused arhitektile tasuta, sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga.
annaabi.ee 
