Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1. Maksumusplaanimine ja –kontroll projekteerimisel Maksumusplaanimine ja -kontroll projekteerimises on: 1. lähteülesande koostamine 2. sobiva lahenduse otsimine 3. projekteerimiskäigu maksumuskontroll Paraku on nii, et maksumusplaanija ajakulu ja pingutused igale neist kolmest etapist on tihti pöördvõrdelised nende suhtelise tähtsusega. Tavaliselt keskendatakse tähelepanu just kolmandale etapile ja teistele palju vähem
puudub otsene vajadus. Lõpuks on oluline, et projektijuhtimine kas ehitamise või kogu idee tasandil eeldab seda, et korraldavorganisatsioon ei osuta tellijale ühtegi sellist teise organisatsiooni erialast teenust, mille osas ta ise pole tellija ees vastutav. Üldkorraldusega tegelev firma ei tohi teha ise ehitustöid, nagu ei tohi seda 9 teha ka projektijuhi rollis olev ja maksumusplaanimisega tegelev eelarvestamise firma. Samuti ei tohi ka projektijuht ise tegutseda ehitustööde juhina. Paljuski just sel põhjusel pole projektijuhtimine kujunenud atraktiivseks ehitusfirmadele. Tavalised kulude tasumise meetodi eelised ja puudused kehtivad ka kõigi projektide juhtimise põhimõtete puhul, kuigi projekti juhtiv meeskond annab aga töid alltöövõtjatele kokkulepitud summa põhimõtte alusel.
Koos tööde käiguga jätkub ka maksumuse jälgimine ja see protsess on tuntud "projekti maksumusplaanimisena" või lihtsalt "maksumusplaanimisena". See termin on siiski teatud määral ebatäpne, sest "plaanimine" eeldab eelnevat prognoosimist. Tegelikult on aga kogu selle tegevuse juures oluline maksumuskontroll nii projekteerimise kui ka ehitamise käigus. Täielik termin oleks seega "projekti maksumusplaanimine ja - kontroll", kuigi olles liiga kohmakas, väljendab kogu maksumusplaanimisega seotud protseduuri. Maksumusplaan ilma kontrollita on vaid ligikaudne eelarve. Projekti maksumusplaanimine viiakse lõpule mudeliga püramiidi kolmandal tasemel, jaotades ehitise funktsionaalseteks konstruktiivelementideks. Need on ehitise sellised osad, mis täidavad seal alati sama funktsiooni vaatamata valmistamise moodusele: •vaheseinad jaotavad ruumi vertikaalselt osadeks •katus katab hoonet ja hoiab ära ilmastiku mõjud ning ei lase sooja välja
puudub otsene vajadus. Lõpuks on oluline, et projektijuhtimine kas ehitamise või kogu idee tasandil eeldab seda, et korraldavorganisatsioon ei osuta tellijale ühtegi sellist teise organisatsiooni erialast teenust, mille osas ta ise pole tellija ees vastutav. Üldkorraldusega tegelev firma ei tohi teha ise ehitustöid, nagu ei tohi seda 9 teha ka projektijuhi rollis olev ja maksumusplaanimisega tegelev eelarvestamise firma. Samuti ei tohi ka projektijuht ise tegutseda ehitustööde juhina. Paljuski just sel põhjusel pole projektijuhtimine kujunenud atraktiivseks ehitusfirmadele. Tavalised kulude tasumise meetodi eelised ja puudused kehtivad ka kõigi projektide juhtimise põhimõtete puhul, kuigi projekti juhtiv meeskond annab aga töid alltöövõtjatele kokkulepitud summa põhimõtte alusel.