ehitusökonomistidena selle sõna kõige laiemas tähenduses. Nendest on saanud tunnustatud eksperdid ehituskulude hindamisel ja nad osalevad paljudes projektides, kus polegi ette nähtud töömahtude loendi koostamist. Siiski on ehitushinna plaanimisel ja kontrollil selline tähtsus, et paljud arhitektid, insenerid ja ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega. Sellepärast vajab ehitusmaksumuse plaanija kaasajal lisaks oskusele määrata täpne pakkumushind ka kompetentsust paljudes muudes küsimustes. Ta peab töötama koos oma tellijaga investeerimisidee
kuidas teda vaadelda. On välja kujunenud seisukoht, et "müüja hind on ostja kulu". Seega on ehitaja hind tellijale kulu, alltöövõtja hind on töövõtjale kulu ja materjalidega varustaja hind töövõtjale materjalide kulu. Kui töös on palju suuri projekte, mille puhul kasutatakse üha enam juhtimislepinguid, siis kujunevad projekti kulud alltöövõtjate hindade alusel ja üha enam võib küsida, kui paljud ehitajad teavad ehituskuludest nii palju kui seda peavad teadma maksumusplaanijad. Sellise juhtimiskorralduse puhuI on aga seni levinud määratlus "otsekulud" muutunud ilmselt ka vaidlustatavaks. Nii valmistoodangu hinnal kui kasutatavate ressursside kulul põhinevatel käsitlustel on oma tugevad kui ka nõrgad küljed. Oluline on aru saada, millist meetodit on ehituskulude kalkuleerimisel arvestatud ning mida tellija või töövõtja soovib saada. 4.3.2. Töömahtude arvutuse mõiste ja osavaldkonnad
Neid kolme valdkonda võiks nimetada ühisnimetusega ehitusmajandus ja juhtimine. Neid ühendab ühisosa nii hariduskavas kui ka kutseõpetuse süsteemis. See tähendab, et kutseõpetuse süsteemis on nende kolme valdkonna ühishuvid suuremad kui nende ühishuvid tehnikavaldkonnaga. See on ilmselt põhjus, miks nad eelistavad omaette kutseühingut. Praeguseks on oma kutseühingu loomise kavatsust välja näidanud ainult eelarvestajad- maksumusplaanijad. Kui kutseprobleemide lahendamisel on otstarbekas vaadelda kitsamaid majandus ja tehnika erialasid lahus, siis hariduse tasemel tuleks neid vaadelda koos sest neil on märkimisväärne ühisosa õppeainetes. Ka õpetamise poolt vaadatuna, Eesti väiksust arvestades, on otstarbekas hariduskavades mitte eristada kolme kutsevaldkonda. Arvestades ehitustootmise omapära s.t ehitiste kordumatust ja projekti keerukust (s.h. suurust ja kestust), mis tähendab, et iga ehitis
ehitusökonomistidena selle sõna kõige laiemas tähenduses. Nendest on saanud tunnustatud eksperdid ehituskulude hindamisel ja nad osalevad paljudes projektides, kus polegi ette nähtud töömahtude loendi koostamist. Siiski on ehitushinna plaanimisel ja kontrollil selline tähtsus, et paljud arhitektid, insenerid ja ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega. Sellepärast vajab ehitusmaksumuse plaanija kaasajal lisaks oskusele määrata täpne pakkumushind ka kompetentsust paljudes muudes küsimustes. Ta peab töötama koos oma tellijaga investeerimisidee
annaabi.ee 
