nii maksumenetlust kui ka kriminaalmenetlust maksuasjades viib läbi üks ja sama haldusorgan MTA ja seda oma erinevate struktuuriüksuste kaudu. MTA uurimisosakonna pädevuses ei ole määrata maksuotsusega makse, kuid selline õigus on MTA kontrolliosakonnal. Materiaalne karistusõigus on kogu karistusõiguse alus, sest ilma selleta ei saa toimuda ka menetlust. Samas võivad kaks menetlust põimuda juba ühe vestluse ajal maksukohustuslasega, mill puhul on eriti keeruline teha vahet millal on isikul õigus vaikimisele ja millal kohustus kaasaaitamisele. Tulles tagasi tõendite esitamise juurde, võib esineda olukordi, kus mõnda tõendit ei ole võimalik maksuhaldurile kontrolli läbiviimise ajal esitada või saab maksukohustuslane tõendi olemasolust alles hiljem teada. Seega ei saa maksuhaldur sellega arvestada tõendite kogumise ning kokkupaneku ajal. Riigikohus on leidnud
menetluse kallimaks. maksuhaldur peab jääma objektiivseks – kui haldurile on eelnevalt teada menetlusega seonduvat informatsiooni, siis ei tohi ta suhtuda menetlusse 3 eelarvamusega (juhul kui haldur seda teeb võib kaasneda taandamine erapooletuse motiivil). maksuhaldur saab määrata menetluse aja, kuid tuleb arvestada ka maksukohustuslasega – uurimine tuleks läbi viia kui juhtkond / volitatud isikud on kohal (vastasel korral ei ole vajalik informatsioon täismahus kättesaadav). Maksuhaldur määrab uurimisprotsessi tingimused, valib uurimismeetodid, mida kontrollida, millist maksuperioodi hõlmata, kui palju ja milliseid tõendeid koguda jmt. 2) Kaalutlusõigus (§12) Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida
7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega? Maksu- ja Tolliamet võib maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusoleku ning teadmiseta avaldada maksusaladust sisaldavat teavet: 1) välisriigi pädevale asutusele välislepingus ettenähtud korras; 2) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide asutustele, kes on pädevad maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras. ** Maksu- ja Tolliamet võib välislepingu alusel edastada asjaomase välisriigi või jurisdiktsiooni pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 911 nimetatud eelotsuse kohta järgmise teabe: 1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub; 2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest;
maksukohustuslane või tema esindaja või töötaja. Vaatluse läbiviimisele ei kohaldata § 72 lõikes 3 sätestatut. Spetsialisti kaasamise korral tehakse maksukohustuslasele teatavaks spetsialisti nimi ja kaasamise põhjus. (MKS § 79 lg 3) Revidendil on õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente või asju kontrollimise käigus õigusrikkumise tunnuste avastamise korral või kokkuleppel maksukohustuslasega. (MKS § 79 lg 4) 39. Mida peab sisaldama revisjoniakt? Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kui revisjoni kaasati ekspert või spetsialist, märgitakse revisjoniakti ka nende osavõtt. (MKS § 81 lg 1) 40. Milliseid jälitustoiminguid ja päringuid võib maksuhaldur teha sideettevõtjale?
annaabi.ee 
