Maksud peavada vastama majanduslik poliitilistele eesmärkidele ja tagama selle, mida võimule saajad on lubanud enne võimule saamist. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. 6. maksustamise ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5
võimul olijad on lubanud maksumaksjatele valimiseelselt. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4
+ Tekkisid Viljandi ja Võru maakonnad Paldiski (1783), Viljandi ja Võru (1783) maakond + Linnaõigused said Võru ja Paldiski (kokku oli nüüd Eestis 12 linna) + Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja rüütelkonnad laiali + Linnades said kodanikuõigused majaomanikud + Pearahamaks- 70 kopikat aastas, mis maksid kõik meessoost täiskasvanud isikud Hingeloendid- teada saamaks, kui palju maksukohuslasi on Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused 1784.aastal pearaharahutused, Räpina Puuaiasõda Hilary Karu 35 D 11 EESTI AJALUGU Kultuur. Vaimuelu. Saksa kultuuriruumi mõjud Pietism- taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga
kehtima: · Tekkisid Viljandi ja Võru maakonnad · Linnaõigused said Võru ja Paldiski (kokku oli nüüd Eestis 12 linna) · Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur · Linnades said kodanikuõigused majaomanikud 24 · Riigi kasuks pidid kõik meessoost täiskasvanud isikud maksma pearahamaksu (70 kop aastas) Et teda saada, palju maksukohuslasi on, hakati läbi viima hingeloendusi. Talupojad tõlgendasid pearaha maksmist kui mõisakoormistest vabastamist ja mõnel pool puhkesid rahutused (tuntuim RÄPINA PUUAIASÕDA 1784) HARIDUS JA KULTUUR XVIII SAJANDIL Kandev roll oli jätkuvalt luteri kirikul, kuigi võrreldes Rootsi ajaga oli kiriku tähtsus vähenenud. 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Eesti aladele jõuavad uued usuvoolud:
annaabi.ee 
