alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude loomine aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse vastuvõtmise ja rakendamise. Seetõttu võib prognoosida, et eelolev periood toob kaasa mootorikütuse,
Rootsi 20520 Läti 5500 Soome 20530 Leedu 6180 Portugal 14990 Eesti 7350 Kreeka 13300 Rumeenia 5940 Allikas: Eesti statistika aastaraamat, 2000 Siirderiikide üheks väga oluliseks probleemiks on maksude administreerimine ja maksuhaldurite töö tõhustamine, vähendamaks maksudest kõrvalehoidmist. Maksudest kõrvalehoidmiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid, kuid selge on see, et inimeste soov maksudest kõrvale hiilida sõltub otseselt kasust, mida maksude maksmisest loodetakse saada. Kui riik ei suuda inimeste põhivajaduste (korra ja seaduslikkuse kindlustamine, haridus ja sotsiaalkindlustus) rahuldamise finantseerimist piisavalt tagada, siis inimeste soov riiki maksudega toetada kindlasti väheneb (Pirtillä, 1999)
arvutama, et oma ülesannetega toime tulla. Tänapäeval ei julge enam keegi käibemaksu primitiivseks nimetada, sest tegemist on äärmiselt keeruka süsteemiga ning nii maksukohustuslane kui ka maksuhaldur peavad opereerima suure hulga määratlemata õigusmõistetega (Sealsamas : 9). Kui lisandunud väärtuse maksuna rakendatav käibemaks on 20.sajandi nähtus, siis käivet ennast maksustati juba vanas Roomas. Rooma tabularium´ide ehk maksuhaldurite ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum). Eraldi oli kehtestatud orjade 5 vabakslaskmise maks 5% (vicesima libertatis). Hoolimata nendest maksudest peeti siiski olulisemaks kinnisvaramaksu (tributum soli), erinevaid varandusemakse
h. nii majanduslikke kui ka administratiivseid. Näiteks, maksutulud sõltuvad majanduse arengust, SKP kasvust, kuid ka inflatsiooni tasemest ja selle muutumisest, mis omakorda oleneb paljudest teguritest. Eelarvetulude täpne planeerimine tähendaks kogu eelmärgitud mõjurite hulga täpset ja tõest planeerimist, mis kiiresti muutuva majanduse puhul on väga keeruline ja nõuab nii teadmisi kui kogemusi. Lisaks majanduslikele mõjuritele oleneb maksutulude selgitamine ja sissenõudmine ka maksuhaldurite teadmistest, oskustest, mõjutegurite toime tundmisest suhetes kodanike ja ettevõtete esindajatega ning tegevusest. Riikide praktika näitab, et kui kehtestatakse uus maks, siis algul ei õnnestu seda sisse nõuda ja seda tuleb arvestada. Eestis ei lähtuta eelarve tulude prognoosimisel täpsuse põhimõttest eriti rangelt ja tulude ülelaekumisel koostatakse lisaeelarved. Kulude tegemise vajadusi määrab majanduse areng. Kui majandus on tõusuteel, siis sotsiaalkulud (sotsiaalabi)on