- Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus - Inimtekkelised kliimamuutused 1 kategooria haruldased liigid, piiratud alal esinevad, väljasuremisoht (euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu
registreeritud. · Immateriaalne vara patendid, litsentsid jm õigused ainult registreeritud immateriaalne vara saab olla omandimaksu objektiks. Kinnis- ja vallasvara omandimaksu aluseks võib olla: 1) omandiõigus (õiguslik suhe maksustatavasse objekti); 2) varaga seotud omandiõiguse üleminek (tsiviilõiguslik tehing, pärimine). Maksumäärad kehtestatakse varaobjektide arvu või maksustatava väärtuse kohta. Maksubaasiks on vara väärtus (turuväärtus, vara hinnanguline maksustamisväärtus seadusandlike aktide alusel). Omandiõiguse maksustamise aluseks on sageli omandi väärtus tehingu hetkel (nt maksustatakse kingi, annetuse tegemisel) või vara väärtuse kasv (nt müügitulu vara võõrandamisel tasu eest, riiklikult määratud vara väärtuse kasv regioonides). Kuid võidakse rakendada ka teisi väärtuse hindamise aluseid. Valik omandimaksu maksustatavad väärtusi:
keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnapoliitika meetmed ja riigi sekkumise määr Keskkonnapoliitika meetmete liigitus • Administratiivsed meetmed, käsu- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid) • Turupõhised meetmed • Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja
eest. Makse on võrreldud ka kindlustusmaksetega korra ja julgeoleku tagamise eest. Maksevõimelisuse teooria kohaselt on iga kodanik kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest vastavalt oma võimetele. Maksusüsteem peab olema kujundatud nii, et suure- mat sissetulekut või suuremat vara omavad isikud maksavad makse suuremas summas (võrreldes nendega, kelle maksevõime on väiksem). Maksevõimelisuse teooriast tulenevalt on maksubaasiks majandusliku tulemuslikkuse avaldumise vormid: tulu, omand, tarbimine. Peamaksu teooria kohaselt maksavad kõik riigi alamad võrdse suurusega maksu (sõltumata oma varanduslikust seisust või sissetulekute suurusest). See teooria ei sobi aga ilmselt kokku tänapäeva maksuõiguse üldpõhimõtetega. Ohvriteooria pärineb piiblist. Selle teooria kohaselt on maksud kodaniku ohver riigile.
annaabi.ee 
