võimalustega. Siia kuuluvad ka seisukohad, mis on välja töötatud elektri- süsteemi ja võrgu pikemaajalise arengu planeerimise ja projekteerimise käigus ja ka käidus. Planeerimisel ja projekteerimisel kasutatakse tänapäeval selleks loodud ulatuslikke andmebaase. Projekteerimine algab tavaliselt elektrienergia tarbimise ja koormuste prog- noosimisega vaadeldavaks ajaperioodiks (vaadeldakse lähemalt planeerimise osas). Üldjuhul pakuvad huvi elektritarbimine W , maksimaalkoormus Pm ja ise- loomulike päevade koormusgraafikud. Lühemaajalise projekteerimise korral on võimalik prognoosida tarbimist üksi- kute rahvamajandusharude või tarbimisgruppide kaupa kasutades nn erikulu meetodit, teades elektrienergia erikulu toodangu ühiku kohta. Käsiraamatutes on sageli vastavaid tabeleid. Eri maad on oma kohalikke tin- gimusi ja oodatavaid arengutendentse arvestades välja töötanud mitme- suguseid elektrienergia erikulu norme, mida projekteerijad saavad kasutada.
Enamasti on trafosid alajaamas üks või kaks olenevalt vajalikust elektrivarustuskindluse tasemest ja perspektiivsest koormusest. Ülesseatud trafode võimsus peab normaaltalitlusel vastama tingimusele Sm ST ≥ nT kus Sm – alajaama maksimaalkoormus nT – trafode arv alajaamas. Avariijärgses talitluses on tingimuseks 10 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus
Telliste keskmine survetugevus leitakse tulemuste aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1 N/mm2. Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelmises katses poolitatud telliseid, mille survepinna mõõtmed leitakse täpsusega 1 mm. Katsekehad tsentreeritakse eelnevalt puhastatud masina surveplaadile ning viiakse press algasendisse. Koormamist alustatakse vabalt valitud koormamiskiirusega kuni poole eeldatava maksimaalkoormuse saavutamiseni (eeldatav maksimaalkoormus 30 kN). Edasine kiirus valitakse nii, et maksimaalse jõu saavutamiseni kuluks vähemalt 1 minut. Juhised koormamiskiiruse valikuks on esitatud tabelis 1. Maksimaalne jõud registreeritakse ning esitatakse protokollis. Tabel 1. Koormamiskiirus (EVS-EN 772-1:2011) Eeldatav survetugevus, Koormamiskiirus, N/mm2 (N/mm2)/s <10 0,05 11...20 0,15 21...40 0,3
Katkised ühendus- ja pikendusjuhtmed tuleb kohe parandada või minema visata, et keegi ei saaks neid kasutada. Tuleb meeles pidada, et pikendusjuhe ei asenda kohtkindlat juhtmestikku. Väljas peab pikendusjuhtme lahti ühendama ja ära viima kohe, kui seda enam ei kasutata. Pikendusjuhtmed tuleb hoida kohas, kus need ei rikneks ega lapsed saaks nendega mängida. 11 2. ELEKTRIPAIGALDISTE OTSTARVE, ÜLDÜLESEHITUS JA TOIDE 2.1 MAKSIMAALKOORMUS JA KOORMUSTE ERIAEGSUS Maksimaalkoormust on vaja arvestada selleks, et paigaldis võidaks välja ehitada majandusliku ning töökindlana, tagades seejuures kuumenemise ja pingekao jäämise lubatavatesse piiridesse. Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid.
tema ümberpööramine, sest kõige suurem pinnase kahjustamine tekib pööramisel ja eriti suur ja sügav on see linttraktori pööramisel. Kaasaegse koormaveotraktori pööratav juhiiste ja vastav konstruktsioon võimaldab juhil juhtida traktorit mõlemas suunas sõites olla näoga sõidusuunas. Raielangil kokkuvedu võib alustada raielangi kaugemast kui ka teeäärsest otsast. Kaugemast otsast alustades traktori maksimaalkoormus langeb väljaveoteepoolsele kokkuveotee osale. Vastupidisel juhul, kui koorma formeerimist alustatakse raielangi teepoolsest otsast, täiskoormus kokkuveoteele on pikema sõidumaa ulatuses (peaaegu kahekordne koormus). Talveoludes on mõningatel juhtudel võimalik kokkuvedu teha mõlemapoolsesse raielangi otsa kui raielank ulatub üle kvartali ja kvartalisihte on võimalik kasutada väljaveoteena. Joonis 8.4.2. Koorma formeerimise eri viisid kokkuveol: a sõidetakse tühjalt langi
annaabi.ee 
