Välimine niudekaar, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, tallaarterid, tallakaar, pöiaarterid Põrnarter, maoarter, maksaarter, neeruarter, niudearter, munandi ja munasarjaarter Alumine õõnesveen, maksaveen, maoveenid, põrnaveen, värativeen, neeruveen, kinnisti veenid, niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter,tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid
õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel)
õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel)
Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks. Ependüüm vooderdab ühekihiliselt ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit. Makrogliia hulka kuuluvad astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid. Astrotsüüdid omakorda jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks ja kiulisteks astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis
(Arteria carotis externa); Välimine kägiveen (Vena jugularis interna); Sisemine kägiveen ( Vena jugularis externa); Lüliarter (Arteria vertebralis); Ühisunearter (arteria carotis 11 communis); Pulmonaararter (Arteria pulmonalis), kopsuveen (Vena pulmonalis); SÜDA (Cardia), Kõhuõõnetüvi (Truncus coeliacus); Maksaveen (Vena hepatica); Neeruveen (Vena renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior);
annaabi.ee 
