ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Neisse kogunebki maksrakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks. Sapiteedega on ühenduses ette paremale suunatud pirnikujuline sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on
sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. 80) Sapipõis: asend: ühismaksajuha väljasopistus, asub maksa alumisel pinnal ehituse põhiolemus: 50ml mahutuvusega sapireservuaar
seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
annaabi.ee 
