Patsientidel, kellel areneb pea- või kaela, günekoloogilised või seedetrakti vähkkasvajad (seda ilma tubaka või alkoholi tarbimiseta), tuleks samuti läbi viia FA testimine. (Fanconi anemia ... 2014). Vähkkasvajate esinemine on FA patsientidel suureks probleemiks. Läbiviidud uuringud soovitavad võimaliku vähkkasvaja diagnoosimist alustada juba alates 10. eluaastast. Enamus nii levinud kui haruldasi vähkkasvajaid on diagnoositud patsientidel 20 kuni 40 eluaasta vahel. Maksakasvajaid esines sagedamini teismelistel patsientidel. Neuroblastoome, ajukasvajaid ja neerukasvajaid on diagnoositud sagedamini 10. aastastel või noorematel lastel. Kopsuvähki on diagnoositud sagedamini pärast 40. eluaastat. Uuritud on ka mitme vähi samaaegset esinemist FA patsientidel. 459 kohordiuuringu patsiendist 15-l oli samaaegselt mitu erinevat vähkkasvajat, 12. patsiendil oli kaks või kolm vähkkasvajat ning kolmel patsiendil oli samaaegselt vähkkasvaja ja äge müeloidne leukeemia (AML)
line paksenemine kõhu eesosas. Siirdeid esineb harva. Vikerforellil tekitavad kasvajaid üliväikesed aflatoksiini annused (0,1 µg 1 kg sööda kohta). Kalade lõppe mine maksakasvaja korral ei ole üheaegselt massiline, vaid nad hukkuvad ükshaaval pidevalt. Ravi ei tunta. Tõrje on profülaktiline vikerforellidele ei tohi sööta afla toksiine sisaldavat sööta. Ennetamiseks on vajalik regulaarne sööda keemiline kontrollanalüüs. · Lesta maksakasvajad Lestal on maksakasvajaid ja kasvajaeelseid muutusi leitud Põhjameres ja Läänemeres sagedusega umbes 1% suurematel isenditel pikkusega 25 cm või enam. Soome lahes ja mujal Läänemere põhjaosas on vaadeldavat patoloogiat 20.sajandi viimase aastakümne esimestel aastatel leitud sagedusega kuni 10% lestadel pikkusega 30cm või enam, emaslestadel sagedamini kui isastel. Makroskoopiliselt meenutavad need kasvajad vikerforelli maksakasvajaid, nende hulgas on leitud ka kartsinoome
pugukuju line paksenemine kõhu eesosas. Siirdeid esineb harva. Vikerforellil tekitavad kasvajaid üliväikesed aflatoksiini annused (0,1 µg 1 kg sööda kohta). Kalade lõppe mine maksakasvaja korral ei ole üheaegselt massiline, vaid nad hukkuvad ükshaaval pidevalt. Ravi ei tunta. Tõrje on profülaktiline vikerforellidele ei tohi sööta afla toksiine sisaldavat sööta. Ennetamiseks on vajalik regulaarne sööda keemiline kontrollanalüüs. · Lesta maksakasvajad Lestal on maksakasvajaid ja kasvajaeelseid muutusi leitud Põhjameres ja Läänemeres sagedusega umbes 1% suurematel isenditel pikkusega 25 cm või enam. Soome lahes ja mujal Läänemere põhjaosas on vaadeldavat patoloogiat 20.sajandi viimase aastakümne esimestel aastatel leitud sagedusega kuni 10% lestadel pikkusega 30cm või enam, emaslestadel sagedamini kui isastel. Makroskoopiliselt meenutavad need kasvajad vikerforelli maksakasvajaid, nende hulgas on leitud ka kartsinoome
arengudefektide esinemist (Bryden, 2007). Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa 13 kantserogeen. Küllalt oluline, ehkki B1 omast väiksem, on kantserogeenne toime ka piimaga erituva aflatoksiin B1 metaboliidi M1 puhul. Aflatoksikooli toksiline toime, nagu ka aflatoksikooli eritumine piima, tuvastati alles hiljuti, on leitud, et vähemalt vikerforellil on aflatoksikooli maksakasvajaid tekitav mõju võrreldav AFB1 toksilisusega (Fink-Gremmels, 2008) 5. MÜKOTOKSIINIDE ESINEMINE TOIDUS Inimese tervist ohustavad mükotoksiinid on pärit peamiselt taimekasvatussaadustest - teraviljast, pähklitest, kuivatatud puuviljadest, kohvi- ja kakaoubadest, ka mahlast, veinist, õllest ning maitseainetest. Sekundaarselt võivad saastuda toiduained õhu või tolmu kaudu. Mükotoksiinide ülekanne produktiivloomade toodangusse liha, piima ja munade sisse on samuti võimalik
annaabi.ee 
