II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude...
väljakristalliseerumise tõttu. Lähtekomponentide üledoseerimine toob esile väetiselahuse kristallisatsiooni, mis takistab selle kasutamist. Suspensioonväetised Taimetoiteelemente sisaldavad üleküllastunud lahused, milles esinevad ka mittelahustunud soolade osakesed ja millele on juurde lisatud nn. stabilisaatoreid. Kontsentratsioon kuni 40%. Saab kasutada ka mittelahustuvaid komponente. Võib anda koos kasvuregulaatorite ja pestitsiididega. Teisejärgulised makroväetised Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30…35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi. Kaltsiumi, kui toiteelemendi puudus avaldub eelkõige happelistel muldadel ja kõrvaldatakse regulaarse lupjamisega. Kuna magneesiumivaesed mullad on sageli ka happelised, saab magneesiumipõuda likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega. Magneesiumväetiste
taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt. Kompleksväetised. Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (varem nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt. Lihtväetised rühmitatakse elementide sisalduse alusel järgmiselt. Makroväetised. Need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks. Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori. Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks. Füsioloogiliselt happelised väetised on väetised, millest taim omastab katioone.
väetisepulgad – pliiatsijämedused, ligikaudu 5cm pikkused pulgad; e. väetisetabletid – graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid, Osmocote. väetisetabletid Mineraalväetised jaotatakse: a) lihtväetised — sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi. Nad jaotatakse omakorda: • makroväetised – sisaldavad makroelementi, • lämmastikväetised, • fosforväetised, • kaaliumväetised, • mikroväetised – sisaldavad mikroelementi, • boorväetised, • tsinkväetised jne b) kompleksväetised – sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Nad jaotatakse omakorda: • kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Cropcare NK,
annaabi.ee 
