E. Durkheim käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire. Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria struktuurfunktsionalism ( nt töötute probleemi käsitlusel) Iga ühiskonna sfääri funktsioonid tuleb täita kui kogu grupp tahab säilida. Tähtis on ka idee, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri eriosade vahel. *mikrosotsioloogiline teooria etnometadoloogia-Suur osa meie käitumisest toimub nii et me ei anna endale sellest teadlikult aru. Uurimiseks tuleb laskuda allapoole
o võimas kirg mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseeridasotsiaalselt produtiivses suunas.( sexida tohib ainult abielus olevate inimeste vahel,perekondade moodutamist soosivana ) Konfliktiteoreetiline perspektiiv lähtub samuti tungi/sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele kes määrab normid (riik, religioossed juhid tähtsateks kontrolli agentideks, kes nõuavad kohast käitumist) Sümboolne -interaktsionalistlik perspektiiv makrosotsioloogiline lähenemine asendub mikrosotsioloogilisega ja seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse integratsiooniga ning rõhk liigub seksuaalsetelt rollidelt seksuaalsele identiteedile. 8. Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Sotsiaalne kihistumine- 3 ressurssi 1. Võim võime sundida tahet teistele peale 2. Prestiiz teiste inimeste austus, lugupeetavus 3. Omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, naftas, paberitükkides (rahas )jne.
Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Mida tähendab desotsialiseerimine ja resotsialiseerimine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Tooge välja kaks makrosotsioloogilist sotsialiseerimise seletust (autor ja peamised lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3
omapära 54. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) 55. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. · Mikrosotsioloogiline sotsialiseerumine uuritakse ühiskonna mõjutusi isiksusele · Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist 56. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid. Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:
inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. 44 Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. (Hess, Markson, Stein 2000) Sotsialiseerumine · Mikrosotsioloogiline sotsialiseerumine uuritakse ühiskonna mõjutusi isiksusele · Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist · Sotsialiseerumine inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) · Sotsialiseerimine inimese kujundamine ühiskonna liikmeks ja seotud kellelegi mõju avaldamisega Hopi lapsed Mehhikos 1900.aastal. Neid ei kasvatatud nagu naabruses elavate valgete rantsoomanike lapsi
annaabi.ee 
