Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud - eelmise aasta taimejäänused on lagunenud - muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga 3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld
Rühvelkultuurid 10 - 15 Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60 Põldhein 70 11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht) Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud Ülakiht Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud Muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga Üleminek Järkjärguline üleminek Ei ole plaatjaid mullakihte
horisontaalselt või vertikaalselt. Difraktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.: Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500m ja pulbritel 100-500m, tolmul =<30m. eripind on osakeste oinnasuurus (pinnad: sise ja välis). Poorid jaotatakse d järgi: makropoorid>50nm, mesopoorid 2-50 nm ja mikropoorid <2 nm. Autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaar (van der Waalsi ja kohesiooni jõud), elektrilised (tingitud laengute omavahelisest mõjust), magneetilised, kapillaar (mõjuvad siis kui pulbris on vedelikku), ja mehaanilisedjõud. Agregaadiks nimetatakse nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit. Aglomeraadiks nimetatakse tugevate sidemetega osakeste kogumit
3 suhe, mida nimetatakse lasuvustiheduseks. Lasuvustiheduse mõõtühikuks on samuti kg/m . On tõsiasi, et kõikide kasvupinnaste tihedus aja jooksul suureneb. Pinnase tiheduse välisteks mõjutajateks on näiteks liikluskoormus, vibratsioon, harimisvõtted ja vihmutamine. Kuna tihenemise käigus surutakse kokku eelkõige makropoorid ehk õhupoorid, siis nende maht väheneb ning õhu ja vee üldine suhe poorides muutub taime jaoks ebasoodsaks. 12 Kasvupinnase tihenemisega kaasnevad juurestikupiirkonnas järgmised muutused: Väheneb pinnase veeläbilaskvus, kuna selleks vajalike makropooride maht on vähenenud.
annaabi.ee 
