•akrüülobutadieenstürool (ABS). Sõltuvalt molekulide struktuurist ja plasti omadustest liigitatakse neid järgmiselt: •termoplastid; •termoreaktiivsed plastid; •elastomeerid; Termoplastide makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid temperatuuri tõustes muutuvad esmalt pehmeks, siis taignataoliseks massiks, lõpuks vedelaks ning lagunevad. Termoreaktiised plastid koosnevad tugevalt hargnenud makromolekulidest. Nad on termoplastidest kõvemad ja hapramad, samuti püsivamad kõrgema temperatuuri suhtes Elastomeerid koosnevad nõrgalt hargnevatest makromolekulidest. Neid saab ilma kuumutamiseta mehhaaniliselt deformeerida (painutada, venitada), kuid nagu kummi elastsuse puhul, taastub algolek peale mõju lakkamist. HOOLDUSVEDELIKUD Jahutusvedelikul on mootorite jahutussüsteemis 3 ülesannet: •jahutada mootorit •kaitsta mootorit külmumise eest
9.Mida toodetakse metüülmetakrülaadist. pleksiklaasi 10.Mis on teflon? sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer Kus kasutatakse? tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon, isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, toidunõude pinnakatted Miks ei või teflonkihiga nõusid kuumutada kõrgel temperatuuril? 11. Milliseid polümeere nimetatakse a)homopolümeeriks: polümeerid, kus on ainult ühte tüüpi monomeerlülisid b)kopolümeeriks: polümeeriks, mis koosneb makromolekulidest, mille koostises on erinevad monomeerlülid 12. Millest koosneb naturaalne kautsuk 13. Milest valmistatakse sünteetilist kautsukit. 14. Kuidas saadakse kummit. 15. Milliseid polümeere toodetakse estrite baasil. 16. Milliseid plastmasse nimetatakse biodegradeeruvateks. Plastmassid, mis on biolagunevad 17. Milliseid kiudusid toodetakse polüamiididest. plastkiude 18. Millise omaduse poolest ületavad polüamiidkiud naturaalseid kiudusid. tugevus, kuumuskindlus, vastupidavus 19
View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeerid Started: Tuesday 29 April 2008 09:41 Submitted: Tuesday 29 April 2008 09:47 Time spent: 00:05:39 Total score: 70/100 = 70% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millest koosnevad polümeerid? Correct Student Response Value Feedback Answer 1. aatomitest 0% 2. molekulidest 0% 3. makromolekulidest 100% 4. monomeeridest 0% Score: 0/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere päritolu järgi? Correct Student Response Value Feedback Answer 1. sünteesireaktsiooni 0% järgi 2. looduslik või 100% sünteetiline 3. toodetud EL-is või 0% USA-s Score: 10/10 3.
Puhas asbest on tulekindel ning halva soojus- ja elektrijuhtivusega. Klaaskiudaine Sulaklaasist valmistatud keemilised kiudained. Need on heade mehaaniliste ja isolatsiooniliste omadustega ja neist toodetakse klaasniiti, -nööri ja riiet. Sünteetilised kiud Elastaankiud Kiud, mis sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti segmenteeritud polüuretaani. Kloorkiud Kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on üle 50 massiprotsendi vinüül- või vinülideenkloriidi lülisid. Nailon Polüamiidkiudaine Polüakrüül- Kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas vähemalt 85 nitriilkiud massiprotsenti on korduvalt akrüülnitriillüli. Kasutatakse tihti villa asendajana. Kaubanimetused: dralon, orlon, dolan, dunova, acribel. Polüamiidkiud -"- , mille ahelas kordub amiidrühm CO-NH-. Amiidühenditest on
kergus). 16. Tuua 2 näidet nanokomposiitide kohta 1) Näiteks kumm (kaubanduslik nimi Metal Rubber), mis sisaldab paar ppm dispergeeritud ehk peendatud metalli ja on seetõttu elektrit juhtiv. Sellest kummist valmistatakse nt kunstlihaseid, moerõivaid, painduvaid juhtmeid, elektroonikatooteid jne 2) Näitkes kasutatakse nanokomposiite militaarvaldkonnas kattekilede valmistamisel, mis samaaegselt juhivad soojust, veeauru ja hapniku. 17. Polümeer grupp keemilisi aineid, mis koosnevad makromolekulidest ehk mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridest saadakse polümeermaterjale plaste, kiude, komposiitmaterjale, liime, lakke- värve Monomeer - on keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega: seda protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks ehk lühidalt selle protsessi lähteained
aminohappe koosseisus c) sünonüümsus – ühte aminohapet määrab mitu koodonit d) ühetähenduslikkus – üks koodon määrab vaid ühe aminohappe 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoom on raku organell, kus toimub valkude süntees. Ribosoom loob mRNA nukleotiidse järjestuse põhjal sellele vastava amonohappelise järjestusega valgu. Ribosoomid koosnevad 3-5 RNA molekulist, 50-90 erinevast valgust ja mitmetest muudest regulatoorsetest makromolekulidest. Ribosoom jaguneb suureks ja väikeseks alalüksuseks, mis ühinevad mRNA translatsioonil ja lahknevad selle möödumisel. 19. Translatsioon ehk valgusüntees on mRNA-lt geneetilise koodi vahendusel valgu süntees, mis toimub ribosoomis. mRNA seostub ribosoomiga mRNA initsiaatorkoodoniga AUG ühineb esimene tRNA molekul (antikoodinoga UAC) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa mRNA koodonile vastava aminohappe
Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitamine STRUKTUURI JÄRGI Ahelpolümeerid Võrestikpolümeerid Kõige lihtsam variant koosneb paljudest pikkadest Võrestikpolümeerid on ruumilise võrkstruktuuriga lineaarsete ahelatega makromolekulidest. polümeerid, kus kõik ahelalõigud on seotud vähemalt Peaahelaks on pikim ahelalõik. Kui see koosneb ainult kahe teise ahelalõiguga, nii et polümeeris ei esine süsinikest, siis on tegemist süsinikahelaga, aga kui ühtegi vaba ahelat. Enamasti on võrestikpolümeerid ahelas on ka muude elementide aatomeid (hapnik, saadud ahelpolümeeridest, mis on omavahel väävel, lämmastik), siis on tegemist heteroahelaga. ühendatud põiksidemetega.
Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu
Duplikatsioonide analüüs – duplikatsiooni puhul on geeni poolt kodeeritud valgu hulk rakus kõrgem, see võib väljenduda kõrgenenud ensüümiaktiivsuses. Duplikatsiooni all on mõeldud segmenti X kromosoomist, mis translokeerunud mõnda teise kromosoomi. Uuritakse translokatsiooniga kromosoomi efekti white mutatsiooni avaldumisele. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Kromosoomid koosneva 2 tüüpi makromolekulidest – valkudest ja nukleiinhapetest. Enamuse organismide puhul on geneetilise info kandjaks 2-ahelaline DNA. Erandiks on mõned viirused. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Otsesed tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNAs, on saadud järgmist katsetega: bakterite transformatsiooni põhjustav DNA (DNA kandumine väliskeskkonnast bakterirakku; II R – kapslita rakud, ei ole
(selle defektsus põhjustab Duchenne lihaselist düstroofiat) paikneb X kromosoomi lühemas õlas. Duplikatsiooni analüüs - Duplikatsiooni puhul on geeni poolt kodeeritud valgu hulk rakus kõrgem, see võib väljenduda kõrgenenud ensüümiaktiivsuses. Duplikatsioonide analüüsiks kasutatakse sageli translokatsioonidega kromosoome. Sel põhimõttel lokaliseeriti ka GOTs geen. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 1) Bakterite transformatsiooni põhjustab DNA Pneumokokk on patogeenne bakter, põhjustab kopsupõletikku. Patogeensed
1868. aastal isoleeris Johann Friedrich Miescher rakkudest happelise ühendi ning nimetas selle nukleiiniks. Võrreldes teiste rakust eraldatud komponentidega oli see ühend ebatavaline oma kõrge lämmastiku ja fosfori sisalduse poolest. 1871. aastal need andmed ka publitseeriti, kuid nukleiinhappe rolli geneetilise informatsiooni kandjana mõisteti alles aastakümneid hiljem. Tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNA-s Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. Viiruste eripäraks on veel see, et kui teiste organismide genoomiks on kaksikahelaline DNA, siis mõnede DNA viiruste genoomiks on üksikahelaline DNA. Ka RNA viiruste
1868. aastal isoleeris Johann Friedrich Miescher rakkudest happelise ühendi ning nimetas selle nukleiiniks. Võrreldes teiste rakust eraldatud komponentidega oli see ühend ebatavaline oma kõrge lämmastiku ja fosfori sisalduse poolest. 1871. aastal need andmed ka publitseeriti, kuid nukleiinhappe rolli geneetilise informatsiooni kandjana mõisteti alles aastakümneid hiljem. Tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNA-s Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. Viiruste eripäraks on veel see, et kui teiste organismide genoomiks on kaksikahelaline DNA, siis mõnede DNA viiruste genoomiks on üksikahelaline DNA. Ka RNA viiruste
annaabi.ee 
