… Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge
Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist. Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku, milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond jääb aga üldjuhul väljapoole ettevõtte kontrolli ja siin toimivad mõjud, mis tulenevad majanduse kui terviku seisukorrast. Makromajanduslikeks näitajateks on: majandustsüklid, inflatsioon, töötus, intressimäärad, valitsuse kulud ja laenud. Makromajanduse näitajate ja nende seoste uurimise kaudu saab hinnata ettevõtteväliseid mõjureid. Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv, sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on
Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist. Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku, milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond jääb aga üldjuhul väljapoole ettevõtte kontrolli ja siin toimivad mõjud, mis tulenevad majanduse kui terviku seisukorrast. Makromajanduslikeks näitajateks on: majandustsüklid, inflatsioon, töötus, intressimäärad, valitsuse kulud ja laenud. Makromajanduse näitajate ja nende seoste uurimise kaudu saab hinnata ettevõtteväliseid mõjureid. Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv, sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on need ettevõtted, mis saavad aru keskkonna
emotsioone. Antud teooria käsitlemine kinnisvaraturu tsüklite kujunemise kontekstis aitab paremini mõista turul esinevaid anomaaliaid. Magistritöö teises osas on antud ülevaade Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturgude dünaamikast ning analüüsitud seoseid kinnisvaraturu tsüklite, olulisemate majandusnäitajate ja finantssektorist tulenevate näitajate vahel. Tulenevalt teoreetilisest kirjandusest on makromajanduslikeks näitajateks valitud SKP kasv ja tööhõive määr. Finantsnäitajana on kasutatud majapidamiste maksehäirete esinemist. Antud magistritöös otsitakse muuhulgas vastuseid küsimustele: kas kinnisvaraturg on protsükliline majandustsükliga? Kas kinnisvara tsüklilisus on rohkem seotud reaalmajanduse või finantssektoriga ning kas kinnisvaraturu tsüklit on võimalik kirjeldada üksikute makronäitajatega? Töö koostamisel on kasutatud inglise keelseid
annaabi.ee 
