interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks. Ependüüm vooderdab ühekihiliselt ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit. Makrogliia hulka kuuluvad astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid. Astrotsüüdid omakorda jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks ja kiulisteks astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel
Teistest rakkudest eristab närvirakku (neuronit) jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. 3.2. Gliiarakkude liigid ja ülesanded. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi 3.3. Närvikiudude jaotus. Närvikiud – närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. Müeliinkesta olemasolul jaotatakse:
akukeha omaga. Ülesandeks on võtta info vastu teistelt neuronitelt ja see rakukehale edastada. Neuroneid jagatakse jätkete arvu alusel – bipolaarsed – 1 akson, 1 dendriit. Unipolaarne – 1 akson. Pseudounipolaarne – akson ja dendriit algavad ühise tüvena, hargnevad erinevateks harudeks. Multipolaarne – 1 akson, mitu dendriiti. 26. Neurogliia Väiksemad kui närvirakud. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja
laiades algusosades ka Nissli substantsi (struktuur sarnane rakukeha struktuuriga) NEUROGLIIA Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud – nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust Neurogliia rakud täidavad mitmeid funktsioone, kuid nad pole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma Toestus, osavõtmine kaitsefunktsioonist ja mediaatorite ainevahetusest, fagotsütoos jne Neurogliia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks Makrogliias eristatakse astrotsüüte, oligodendrotsüüte ja ependüümirakke Astrotsüütidel on põhiliselt toestav ja troofiline funktsioon, oligodendrotsüüdid moodustavad kesknärvisüsteemis närvikiudude ümber müeliinkatet ja ependüümirakud vooderdavad ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit Mikrogliia paikneb põhiliselt hallaines ja mikrogliotsüüdid on kõige väiksemad, väheste tugevalt hargnevate jätketega
annaabi.ee 
