pidurdavad nukleiinhapete sünteesi topoisomeraasiga (güraasiga), teisenenud güraas, mutandid ofloksatsiin, Pseudomonas arginosa, Acinetobacter spp.), G- kokid, hoiavad ära bakteriaalse DNA reeglina tundlikud ravimi tsiprofloksatsiin intratsellulaarsed (makrofaagidesse tungivad) bakterid. Toime lahtikeerdumise, replikatsiooni. suurtele konts-idele. streptokokkidesse, anaeroobidesse vähene. Loomsete güraaside • Poriinide muutus bakteri Kasutatakse uroinfektsioonide, gonorröa puhul.
Brutselloos Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid: Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suisja Brucella canis. Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel , maksa, põrnajal uuüdisse kus nad liiguvad makrofaagidesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavade endotoksiine mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, kutsudes sageli esile abordi. Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, millede abil liigub ta edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna. Seal hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletikku.
HIVi tsütopatoloogilised toimed: mitteintegreeritud rõngasDNA akumuleerumine, suurenenud plasmamembraani permeaablus, süntsüütsiumide moodustumine, apoptoosi indutseerimine. HIVi suhteline võime rakku tappa korreleerub raku CD4 ekspressiooni rohkusega. Olulised on ka lisavalgud (nt nef). Immuunvastus piirab infektsiooni, kuid aitab patogeneesile kaasa. Gp120 vastased neutraliseerivad antikehad osalevad ADCCs, aga virion haaratakse antikeha–kaetult makrofaagidesse. CD8 suudavad aga otse rakke tappa, supresseerida viiruse replikatsiooni ning blokeerida koretseptoritega seostumise. Nad vajavad aga CD4 aktivatsiooni, nende arv väheneb koos CD4ga, nende vähenemine korreleerub arenemisega AIDSiks. Immuunsüsteemi eest põgeneb HIV: (1) mutatsioonid, antigeensuse muutmine, (2) terve immuunsüsteemi kompromiteerimine tsütokiine tootvaid CD4 hävitades, (3) persisteeruv infektsioon makrofaagides ja CD4 rakkudes: immuunpriviligeeritud rakud ja koed.
typhi ja S. paratyphiga. Põhiline reservuaar on sapipõis. Krooniline kolonisatsioon esineb <1% patsientidest, ei ole infektsiooni leviku seisukohalt oluline. • Kõhutüüfus – S. typhi, infektsioosne doos 103. • Paratüüfus – S. paratyphi. Nüüd ja edaspidi infektsioosne doos 107…8. • Paratüüfus on kõhutüüfuse pehmem vorm. Tüüfus: Vastandina teistele Salmonella-infektsioonidele läbivad siin bakterid sooleseinarakud, haaratakse makrofaagidesse. Tekitajad paljunevad makrofaagide poolt sinna kantuna maksas, põrnas, luuüdis. 10-14 päeva pärast pulkade sissesöömist tekib järjest tõusev palavik, mittespetsiifilised kaebused nagu peavalu, müalgiad, väsimus, anoreksia. Need sümptomid säilivad nädalakese. Järgnevad GI sümptomid (soole reinfektsioon pärast bakterieemiat). • Septitseemia. Kõik liigid võivad põhjustada. Risk kõrgem lastel, vanuritel, AIDSi korral. Kuni 10% võivad esineda
annaabi.ee 
