Kõik see viib aja jooksul populatsiooni geenide koostise muutumisele mikroevolutsioonile. Populatsiooni veelgi kaugemale ulatuv evolutsioon võib aga juba viia uue liigi tekkimisele. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Evolutsiooni tagajärjed: 1) elusolendite organisatsiooni järkjärguline tõus ja keerukamaks muutmine. 2) organismide suhteline kohastumus väliskeskkonna tingimustega. 3) liikide mitmekesisus. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev üheaegne kulgemine, nende protsesside ühtsus. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud;
olevat Maa kokkuporget meteoriidiga.Sellise kokkuporke tagajarjel paiskub atmosfaari tohutul hulgal tolmu ja veeauru,mis mojutab globaalset kliimat. Massilised valjasuremised on mojutanud ka elu arengut Maal. Paljude liikide samaaegne havimine vabastas mitmeid elupaiku ja allesjaanud liikidele avanesid suureparased voimalused .Massilistele valjasuremistele on jargnenud intensiivne uute liikide teke. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro-ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev uheaegne kulgemine ,nende protsesside uhtsus.Mikro-ja makroevolutsiooni tagajarjeks on kogu Maa elukoosluse e biosfaari kujunemine.Pidevalt on tekkinud uusi liike ,pidevalt on neid ka valja surnud. Kasutatud materjalid: Bioloogia 4 /Okoloogia Evolutsioon Okoloogialeksikon
........................................................ 10 7.2.1 Progress ehk evolutsiooni täiustumine...............................................................................................10 7.2.2 Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents e horisontaalne evolutsioon..................................10 7.2.3 Konvergents ehk samastumine...........................................................................................................10 7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke................................................................................................11 7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm....................................................................................................11 8. Inimese evolutsioon.........................................................................................................................................11 Referaat mingist keskkonnaprobleemist, teema vabalt valitud
divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Evolutsiooni tagajärjed: 1) elusolendite organisatsiooni järkjärguline tõus ja keerukamaks muutmine. 2) organismide suhteline kohastumus väliskeskkonna tingimustega. 3) liikide mitmekesisus. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev üheaegne kulgemine, nende protsesside ühtsus. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud;
Suuremad evolutsioonilised muutused kambriumieelsel perioodil. Nüü- disaegsete eluvormide kujunemine kambriumis ja sellele järgneval perioodil. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse ja geneetilise triivi osa mikroevolut- sioonis. Olelusvõitlus, selle vormid. Olelusvõitluse seos loodusliku valiku vormidega, loodus- liku valiku tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine ning kohastumise suhtelisus. Liigi määratlemine. Erimaise (allopatrilise) liigitekke mehhanismid. Makroevolutsiooniliste protsesside evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nismid ja avaldumisvormid. Eluslooduse süstematiseerimise võimalused ja tähtsus. Inimlaste lahknemine inimahvidest, nende mitmekesisus ja uute tunnuste kujunemine. Perekond inime- ne eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolust. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon.
Siit ühtlasi taas järeldus - pole vaja eeldada mingeid iseäralikke järske hüppeid - graduaalne areng on paleontoloogiline tõsiasi. Just nii, nagu neodarvinism õpetab. Teisalt - fossiilne tõendus selle kohta, et ka teised suured evolutsioonilised muudatused (teiste uute suuremate taksonite teke) oli adaptatiivsed (neodarvinistlikud), Seda küll väidetakse, kuid valdavalt on tegemist ekstapoleerimisega reptiil - mammaal kogemusest. Makroevolutsiooniliste muudatuste põhjusi võib olla ka muid. Mida ND aga ei "luba", on eeldus, et adaptatsiionilisi muudatusi tekitab miskit muud, kui LV. Kuid sellisteks oletusteks pole siinkohal ka põhjust. Morfoloogilised muutused ja ontogenees. Makroevolutsioonilised muudatused on jälgitavad kõige kergemini, kuid tihti peab peitume nende taga muudatused arengus (ontogeneesis) - ja ju ka vastavad mutatsioonid. Baerist alates hästi tuntud rekapitulatsiooni printsiip - põhimõte, et ontogeneesis
annaabi.ee 
