· inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti; · looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse · inimese evolutsiooni põhiseisukohti.
B- ja AB veregruppide puudumist monel Ameerika polisrahval voib seletada just asutaja efektiga. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks nimetatakse evolutsiooni pikas ajaskaalas liigist korgemate taksonite (nt perekond,sugukond,selts)tekkimist ja arengut.Makroevolutsioon holmab koige suuremaid evolutsioonilisi muutusi.Nagu mikroevolutsioonis ,pohjustavad ka makroevolutsioonilisi muutusi peamised evolutsiooni mehhanismid:mutatsioonid,geneetiline triiv ja looduslik valik.Kuid see toimub oluliselt pikema aja valtel.Makroevolutsioonis saab eristada kolme tuupi protsesse:MITMEKESISTUMINE e DIVERGENTS,TAIUSTUMINE e PROGRESS ja VALJASUREMINE. MUTATSIOONID GENEETILINE TRIIV + 3,8 MILJARDIT = MAKROEVOLUTSIOON LOODUSLIK VALIK AASTAT · Mitmekesistumine
Edukamateks osutuvad isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujundamiseks. Need annavad rohkem järglasi. Et uus liik püsima jääks, peab tõusma arvukus ja suurenema levila. § Liigitekke peamisteks teguriteks mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Ø Makroevolutsioon § Makroevolutsioon on liigist kõrgemate organismirühmade teke. § Eristatakse 3 tüüpi makroevolutsioonilisi muutusi: Evolutsiooniline täiustumine ehk progress- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teket, näiteks lindude teke, imetajate teke, inimese teke. Uus täiuslikum organismitüüp võimaldas paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonna mõjudest. Inimene on kõige ulatuslikuma levikuga ja keskkonnast sõltumatum liik maailmas.
mõjutas selgroogseid? Millised rühmad kannatasid kõige enam, millised aga üsna vähe? Kosmiline impaktsündmus (setetest leitud iriidiumi). Sellel keskaegkonna ja uusaegkonna piiril kannatasid linnud, palju ürgseid linde suri välja, dinosaurused. Kõige vähem kannatasid sisalikud ja maod, kalad ka vähe, kahepaiksed ei kannatanud üldse. Tekkisid uued dominandid linnud ja imetajad. Dinosaurused surid välja . 11. Kirjelda makroevolutsioonilisi uuendusi seoses amniootide tekkega Devoni lõpus - Karboni alguses. Üleminek maismaaeluviisile tõi esialgu kaasa kopsu arengu koos rinnakorvi arenguga, liigeste tekke, jäsemeluude spetsialieerumise, kaela tekke lõpuse kaarte kadumisega. Tiktaalikust (maismaaselgroogsete eellane) alates eristuvad jäsemetel hästi radius ja ulna. Tiktaalik: kopse toetavad roided, lõpuseid kaitsvad luukesed kaovad, tekib kael. See
ka amnionilise muna teke. Imetajate tekkeaja suhtes on suuri lahkarvamusi - mõned kirjutavad, et alates ca 190 MAT, teised 150, kolmandad 120. Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal üksikjuhul üsna haruldane protsess. MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Makroevolutsioonilisi muutusi saab põhjalikult vaadelda eelkõige vaid seal, kus on olemas piisavalt tihe paleontoloogiline leiumaterjal. Seetõttu on heaks näiteks mammaalide kujunemine reptiilidest. Makromuutus on üpris selge väga paljude tunnuste alusel: soojaverelisus, kiire ainevahetus, liikumise erinevus (jalgade asend keha suhtes), aju suhteline suurus, imetamine jne. Samas on muidugi tunnuseid, mid ei ole muutunud - selgroogsus, neljajalgsus jne.
annaabi.ee 
