· Loomulik e. fooniline väljasuremine- geenifond ei suuda anda uusi kohastumusi muutuvates tingimustes või ei suudeta konkureerida teiste liikidega. Põhjuseks võib olla ka liigi eluea ammendumine · Globaalsed või lokaalsed katastroofid · Inimtegevus. Sihtotstarbelise inimtegevuse tulemusena on välja surnud: ürgveis, lennuvõimetu hahk, kukkurhunt, dodo. Palju liike on surnud ka elupaikade hävitamise või muutmise tulemusena. Makroevolutsiooniline progress 1. Suurema eristuse ilmnemine bioevolutsioonis (avaldub kõigil tasanditel): · Genoomi tasandil (struktuur-ja regulaatorgeenid) · Raku tasandil (tsütoplasma, rakustruktuurid) · Organismi tasandil (koed, organid, elundkonnad) · Liigi tasandil (eristumine populatsioonideks, rassideks) · Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2
-) Populatsioon ühe liigi isendite kogum kindlalt maa-alal, kus on võimalik nende vaba ristumine (nt. Saaremaa rebased). -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub kindlate piiridega rakutuum ja piiritletud membraansed organellid. -) Rudimendid ehk vestigaal mandunud elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni ja pole täielikult välja arenenud. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooniline protsess. -) Esimesed elusorganismid ilmusid Maale 3,7... 4 miljardit aastat tagasi. -) Esimesed imetajad ilmusid keskaegkonnas. -) Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaaju poolest. -) Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. -) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. -) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. -) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi.
Tõsi , hapnikul on ceel kitsas neeldumisriba 760 nm lainepikkusel, kuid selleski takerdub tibatilluke osa saabuvast päikesekiirgusest. Kiirgust olulisel määral neelavaid lisandgaase nimetatakse kliimagaasideks, kuna nende sisalduse muutused atmosfäärus mõjutavad kliimat. Edaspidi moodustab atmosfäär Maa sisemusest väljaimbunud gaasidest ja selle koostis pidi olema ligilähedane praegusaja vulkaanigaasidele. Väga oluline makroevolutsiooniline sündmus oli fotosünteesi väljakujunemine 2,7 miljardi aasta eest, mille kaudu vees eksisteerinud bakterid ja vetikad hakkasid tootma hapnikku. Mõnesaja miljoni aasta jooksul seda atmosfääri jaoks palju ei jätkunud, kuna põhiosa hapnikust kulus keskkonda puhastavatele oksüdeerumisprotsessidele ookeanis. Hapniku abil seoti biosfäärile ebasoodsad väävel ja metallid ookeani setetesse. Atmosfääris hakkas hapnikku kogunema alles ligikaudu 2,1 miljardi aasta eest.
kehasisene viljasutmine, püsisoojasus, emakasisene areng ja sünnitamine). Kohastumuslikud muutused uuest organisatsioonitüübist lähtuvalt (idioadaptatsioon, horisontaalne evolutsioon, anagenees). Erinevate imetajate organismirühmade kujunemine (veekeskkonnas elavad vaalad ja hülged), pinnases elavad (mutid, hiired), õhkkeskkonnas (nahkhiired, koertiivalised), puudel elavad (ahvid, oravad). Viimane makroevolutsiooniline tendents on väljasuremine- mingi organismirühma lõplik kadumine. Väljasuremise põhjused: 1.) järsud keskkondlikud muutused (jääajad), 2.) globaalsed katastroofid (kokkupõrked asteroididega jms), 3.) liigi eksisteerimise loomulikud piirid (geenifond ei suuda anda enam uusi kohastumusi muutuvas keskkonnas), inimtegevus (liikide sihtotstarbeline hävitamine). Väljasurnud liigid: tarvas, tasmaania kukkurhunt, dodo. Selgelt tuleb vahet teha juba
annaabi.ee 
