Valgeamuur ei ole toidu suhtes valiv. Veetaimedele lisaks sööb edukalt maismaalt niidetud heina, mis võib olla ka kuivatatud. Nooremas eas sööb rohkelt niitvetikaid, kuid vanemas eas selle osatähtsus väheneb. Piisava asustustiheduse korral on valgeamuur võimeline 1–2 aasta jooksul hävitama kogu veekogu taimestiku. Talvitumise ajal ei toitu vaid eritab palju lima, mis kandub pärivoolu. Kalurid nimetavad neid limaniite „makaronideks“ ning kasutavad neid kalade leidmiseks jões. Kasvab väga kiiresti. Aastas võtab pikkuses juurde 10 cm. Võib kasvada väga suureks ja kaaluda üle 30 kg. Eestis püüti kõige suurem valgeamuur 2004. aasta lõpus Võrtsjärvest ning ta kaalus 19.9 kg ning oli 112 cm pikk. Kala vanuseks hinnati 20 aastat. See kala on ka kõige suurem Võrtsjärvest püütud kala. Kudemine Suurem osa emaseid valgeamuure saab suguküpseks 8-9 aastaselt ja rohkem kui 70 cm pikkuselt.
võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
· Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a
· Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
annaabi.ee 
