Hotellide omandivormid ja juhtimisstruktuurid. ,,Omanik" ja ,,juht" ei pruugi alati tähendada ühte ja sama isikut. Väiksemates kohtades tegutseb omanik ka sageli juhina, kuid suurtes hotellides või ketihotellides täidavad neid ülesandeid erinevad inimesed. Laias laastus on omandivorme kaks: sõltumatud hotellid täiesti iseseisvad ettevõtted, st. teistel ettevõtetel pole selles hotellis omandust. Eraisikud omavad ja juhivad suurt hulka majutusasutustest. Tüüpiliseks näiteks on perehotellid. Peamine eelis eraomanduse juhtimisel on see, et omanikul on täielik kontroll kõikide hotellis toimivate poliitikate ja protsesside üle, veel iseseisvus, paindlikkus suudab turu olukorraga kiiresti kohaneda. Lisaks sellele on võimalus teenida jagamatut kasumit ning otsustusprotsessid on vabad bürokraatiast. Peamiseks nõrgaks küljeks on suur risk ja isiklik vastutus - et omanik võtab enda
kasutades olemasolevaid võimalusi. 2. ressursikesksed tooted luuakse olemasolevast ressursist standardtoode ja otsitakse sellele kliente. Hotellimajandus Hotellimajandus on üks osa teenindus- ja turismimajandusest, kuid nende valdkondade vahel piiri tõmmata on väga raske. Kõik turismiettevõtted teenindavad kliente, kuid sugugi mitte kõik teenindusettevõtted ei paku oma teenuseid turistidele. Suur osa majutusasutustest, nagu koolide ühiselamud, vanglad , haiglad , kasarmud , vanadekodud ja teised, tegutsevad väljaspool turismisektorit , kuid teenindamine toimub ka seal. Toitlustusettevõtted (kui välja jätta asutusesisene toitlustamine) teenindavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Majutusasutustes asuvad toitlustuskohad on eelkõige mõeldud turistidele, kuid sinna on oodatud ka kohalik elanik. Hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad,
Arvestades teadmisega, et Viljandis on olulisel kohal pärimsmuusika festival ja muud üritused, kus kõik majutusasutused on broneeritud, siis peredele ja reisigruppidele mõeldud majutusasutuste lisamine annab lisandväärtust Viljandi turismile. 2012 aastal koostatud Viljandimaa turismivaldkonna uuringus küsitleti Viljandis asuvaid majutusettevõtteid ja nende edasisi arengusoove. Küsitluses selgus, et ligikaudu 7% Viljandis asuvatest majutusasutustest soovis oma tegevust lõpetada. Nendest 39% tõi põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse. Järgmiseks probleemiks oli tööjõupuudus, mille osakaal oli tervelt 31%. Samuti selgus küsitluses, et väga paljud ettevõtjad sooviksid koostööd teha teiste samas maakonnas asuvate ettevõtetega, et luua koos ühtseid süsteeme. Viljandi linna turismiettevõtted tõid oma kõige peamiseks konkurendieeliseks ettevõtte asukohta. Seda pidas eeliseks tervelt 51% vastanutest
Töös toodi välja ka puhkajate vanuseline koosseis ning puhkusereiside põhjuseid. Töö teises osas keskenduti konkreetse piirkonna puhkemajanduse arenguvõimalustele. Vaatluse alla võeti Kasepää küla, mis asub Peipsi järve ääres tunnise autosõidu kaugusel Tartu linnast. Esitati asukoha ning sihtotstarbe põhjendused. Ühtlasi toodi välja ka puhkekeskuse eeldatava kuu eelarve ning tasuvusanalüüs. Töö algul püstitatud eesmärk sai täidetud. Nimelt on piirkonnas hetkel puudu majutusasutustest, kuid samas on seal aktiivne elanikkond ning turismiatraktsioone piisavalt. Samuti on olemas mitmeid võimalusi arenguks. Peale andmete analüüsi erinevais peatükkides jõuti järeldusele, et puhkekeskuse arendus-tegevus Kasepää külas on otstarbekas. Esiteks tõuseb arendusteevuse tagajärjel konkreetse maatüki väärtus. Ühtlasi on eelarve plussis ning tasuvusanalüüsi sünergia positiivne. 20 Kasutatud kirjandus Brian, A., Cichhorn, V
annaabi.ee 
