Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid,
Vabakaubanduspiirkonnas on kõrvaldatud kõik nn nähtavad takistused liikmesriikide omavaheliselt kaubanduselt. Peab rakendama päritolutõendite süsteemi. EFTA,, NAFTA, CEFTA, BFTA. Tolliliidus kõrvaldavad liikmesriigid kõik piirangud vastastikuselt kaubavahetuselt, kuid lisaks ka ühised reeglid kauplemiseks mitteliikmesriikidega. Ühine tollitariif. Ühisturg- ka tootmistegurite vaba liikumine integratsiooni haaratud maade vahel. Majandusliit- majpol integreerimine, maksuraha-, eelarveol ühtlustamine, fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu. 11) kaupade vaba liikumise regulatsioonid ja põhimõtted EL siseturul.1. Tolliliit-Keelatud on impordi ja ekspordimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel; ühised tollitariifid kolman-datele riikidele2. Koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed onliikmesriikidevahelises kaubanduses keelatud 3
Eesti ajaloo õpik 37-38 osa. Eestlaste võimalused ja valikud Sm okupatsiooni ajal: · Poliitilised - Loodi Eesti Omavalitsus(Hjalmar Mäe - kollaborant). Sm nägi Eestit kui osa vallutatud NSVL ala, ei arvestanud sellega, et Eesti tahtis iseseisvust. Kavatseti Eestit ümber muuta. Valik teha koostööd või mitte Sm. Võimalik oli osaleda Eesti Omavalitsuse tegevustes. Algselt suhtuti Sm kui päästjatesse, hiljem arvamus muutus. · Majanduslikud - Sm majpol oli vastuoluline, Sm huvitus siin põllumaade rajamisest ning põlevkivist. Kehtestati müüginormid. NSVL poolt natsionaliseeritud alasid ei tagastatud endistele omanikele. Elatustase langes. Loodi Eesti Ühisabi eesmärk oli abistada NSVL ja sõja tõttu kannatanuid. Linnades oli kaardisüsteem (esmatarbekaupa jagati kaartide alusel). Turule tulid ersats kaubad.(Sm keemia tööstus, suhkru asemel nt sahhariin, kohvi asemel sigurikohvi).
Sinna jooksid kõik teated kokku venemaal toimuva kohta. Rootsi oli I , kes avas Venemaal oma esinduse. Info koguti kokku ja edastati Stockholmi ( õukonnaelu, pol meeleolud, pol suundumused, välispol delegatsioonide kohtumised).Siiski kõik pole tõde, palju oli kuulujutte. Oma provintsis julgeoleku ja korra tagamine. Sinna juurde ka kõiksugune logistika ( post, teede korrashoid jms)Reisimisel oli vaja kasut passi( seal kirjas kuhu minema peab ja mis kaasas on, inim kirjeldust ei olnud). Majpol küsimused.Olulisim oli maksude korraldamine. Rootsi riigi suureks probleemiks see,et rootsi provintsid hakkaksid ennast ise üleval pidama. Korraldada maksusüsteem nii , et riik saaks tulu+ kõik kohalikud asjad ära investeerida ( toit, sõjavägi jms). Maksustada sai tp. Aadli ül tp hingesumma kätte saada. Viljamaks( veskitollimaks) alates 17 saj I v. Põhitulu tuli siiski kaubandusest-> kaubandusel riiklik kontroll-> litsents ( maks) ja II maks oli portoorium. Kaubandusele
annaabi.ee 
