õigused. Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja aasta tagant, kus rahvas valib saadikud, kes lähevad riiki juhtima. Riigikokku pääseb saadikutest 101 liiget. Et ise kanditeerida peab olema vähemalt 21-eluaastat vana. Kindlasti peab olema ka kodakondsus. Valla/linna volikogusse saab selle eest kanditeerida 18. eluaastast alates. Valimis süsteemid on Majoritaane ja proportsionaalne. Majoritaalsel süsteemil osutub valituks kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised on aga kaotanud. Sellepärast öeldaksegi selle kohta, et ,,Võita saab kõik." Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Seda peetakse õiglasemaks, kuna see annab pääsu parlamenti ka väiksematel parteidel. Põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
- see, kes osutus võitjaks, saadakse teada kvoodi abil: erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles välimisringkonnas antud häälte arv kvoodi. avatud nimekirjad: ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. suletud nimekirjad: kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber - nt Eestis, Soomes, Rootsis EELISED PUUDUSED Hääli ei lähe kaotsi nii palju kui Keerukus majoritaalsel – valijate tegelik tahe kajastub paremini Väiksematel parteidel on suurem Parlamenti võib pääseda suur arv võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel
taotlus: riigi suur osa sots. Süsteemi arendamisel, kiriku roll neutraalne ja tänapäeval mõjukaim ideoloogiad 6. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimissüseem- enamus valib, selgitatakse välja võitja Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem- kohad jaotatakse vastavalt valimistulemustele, kohtade arv sõltub valimistugevusest Hübriidne ehk segavalimissüsteem- Ühe hääle annab valija majoritaalsel põhimõttel oma valimisringkonnas oma lemmik kandidaadile. Teise hääle annab valija oma liidumaal, lemmikerakonnale proportsionaalsel põhimõttel. 7. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid) Eesti Reformierakond-Andrus Antsip Isamaa ja Res publica Liit Urmas Reinsalu Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Sotsiaaldemokraatlik erakond- Sven Mikser 8. Mõisted:
2. Valimised on vabad . Valimispäeval on propaganda keelatud . 3. Valimised on ühetaolised : kõigil valijatel on üks hääl. Valimis süsteeme võib jagada kaheks: Majoritaarne ja propotsionaalne. 1. Tagab tugeva ja stapiilse valitsuse kuna võimul on üks partei. 2. Võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel. 3. Valimiste puhul on esmatähtis effektiivsus. 4. Valija mõistab et tema ühest häälest sõltub palju. Majoritaalsel valimisüsteemil on kaks alaliiki: 1. Lihthäälte enamuse põhimõtte. Võidab see kellel on kõige rohkem hääli. Puudus on et ta soosib suuri parteisid. 2. Absoluutne häälte enamuse põhimõte: sel juhul annab võidu saavutatud absoluutne häälte enamus 51%. Proportsionaalne valimis süsteem on levinuim mmis rõhutab vähemuste esindatust see peegeldab enamvähem valijate antud hääli . Valitavate kohtade jagamisel . Annab eelise väikeparteidele
annaabi.ee 
