kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!). · Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks käsutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel: president ~ riigi president -vabariigi president. · Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama. Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.
kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel: president ~ riigi president ~ vabariigi president. Kohatud on suurtähelised President ja Eesti President või lühendus EV president. Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald, Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Kokkuvõte Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10. sõidukinimed.
Vilde töötas ,,Virulases" kolm aastat. Tööpäevad olid üsna pikad, kibedal ajal tuli öödki lisaks võtta. Säärane üksluine töötamisviisi ei meeldinud vaheldust ihkavale Vildele. Ei saa mainimata jätta seda, et ,,Virulase" rõsketes ruumides areneb edasi Vilde liigesereuma, mis sai alguse juba koolipõlves. Mainimist vajab veel 1885. aasta esimene ametisõit Soome: reisimuljete põhjal kirjutas Vilde oma esimese reisikirja ,,Majesteedid Helsingis", mis avaldati ,,Virulase" veergudel. Vilde oli suures vaimustuses Helsingi arhitektuurist, linna puhtusest ja soome suurepärasest kunstist. Näinud arengut Soomes, saab alguse Vildes idee: ,, Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Ning arendagem kultuuri." Tööde loomiseks vajas Vilde vaikust ja rahu, kirjutamise ajal ei tohtinud keegi teda häirida. Tundide viisi töötas ta Karjaküla häärberi nurgatoas või kõndis edasi-tagasi mõisa ümbruses,
üht näitetruppi: kui sest tuli jutt, ta erksat huvi ilmutas ja näis peaaegu rõõmsana. GUILDENSTERN: Nad ongi lossis. Ja käes neil juba käsk on mängida. POLONIUS: Jah, nii see on; ja minul palus Hamlet kutsuda teid, majesteedid, tükki jälgima. KUNINGAS: Hea meelega. See rahustab mind tõesti, et miski teda huvitab. No nii, head härrased, te laske samas vaimus nüüd muudkui edasi; tal lahutage meelt. ROSENCRANTZ: Nii, kõrgus, teemegi. ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN lahkuvad. KUNINGAS: Mu kallis Gertrud, lahku sinagi, sest Hamletile saadetud on sõna,
Tavakasutuses on aga sobiv 25 tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel: president ~ riigi president ~ Eesti president. Kohatud on suurtähelised President ja Eesti President või lühendus EV president. Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald, Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. Nt vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, betoontala; kuningriik, naisarst, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus. Selle reegli alla kuuluvad muu hulgas kõik s-liitumisega sõnad.
annaabi.ee 
