juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul heleoranz, hiljem roostepunane, voldiline, juurdekasvuserv hele. Hiljem muutub pind mädanevaks või kuivaks. Majavammikahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks, kus puidu kiud on justkui noaga läbi lõigatud. Eelpool toodud tunnuste põhjal ei saa siiski kindlalt öelda, et tegemist on majavammiga. Kui Teie hoones esineb mõni neist tunnustest, siis on vajalik pöörduda ekspertide poole seene liigi määramiseks. Esinevast seene liigist sõltub sageli remonttööde maksumus. Alusta kontrolli niisketest ja/või halvasti ventileeritavatest kohtadest KELDER- nurgad, puidust salvede ning riiulite alumised osad, kanalisatsiooni- ja veetorude ümbrused ja teised niisked kohad. PÕRANDAD- kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustike ümbrused, valamute
taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Majavammi mõju tervisele Majavamm võib kahjustada tervist. Majavamm võib tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Majavammist vabanemine Tänapäeval on majavammiga võimalik edukalt võidelda ja päästa sellest isegi tugevasti kahjustatud hoone (väga kulukas). Majavammi tõrje koosneb tavaliselt kolmest etapist: *mehaaniline puhastus, mille käigus likvideeritakse kõik seene struktuurid *termiline töötlus, mille käigus põletatakse üle kõik mittesüttivad ja -sulavad materjalid *keemiline töötlus, kus pinnad pihustatakse üle kemikaalidega Pildid Aitäh kuulamast!
ka külmaveetorude ümber tekkivale kondensatsiooniveele. Keldris on tavaliselt vammis süüdi puudulik hüdroisolatsioon ja immitsev maaniiskus, märgatavalt suurendavad vammiohtu vanad lekkivad roiskveetorud. Majavammi olemasolust annavad teada tugevasti niiskunud ja küünega katsudes pehme puit, spetsiifiline seenelõhn ja nähtav viljakeha või seeneniidistik. Samas ei ole sugugi alati tegemist majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Suuremate kahjustuste korral on mõistlik tellida ekspertiis, ainult nii saab kindlalt määrata seeneliiki ja selle tõrjeks sobivad kemikaalid ja metoodikad. Kuidas tunda ära majavammi: 1. Lõhn - terav seenelõhn. 2. Niiskus - majaseene korral ilmuvad tihti seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, sest majavamm tekitab kasvamise käigus niiskust. 3
Kahjustusest annavad märku pinnale tekkivad valged, hiljem kreemikad ridadena kasvavad viljakehad. Viljakehade ilmumisel on kogu sisemine puit juba oluliselt kahjustatud. Kõrge õhuniiskuse korral (seina vahel) võib tekkida ka lehvikukujuline valge pinnaniidistik. Peamine selle seene kasvuala hoonetes on katusealune ja ülemised korrused, sest ta talub üsna kõrgeid temperatuure (sureb alles 80 º C juures). Majanääts põhjustab ulatuslikke puitkonstruktsioonide kahjustusi sarnaselt majavammiga. Kui majavamm kahjustab peamiselt keldri- ja esimese korruse vahelage, siis majanääts levib kõrgemal – esimese ja teise (kõrgema) korruse vahelaes, sise- ja välisseintes, katusekonstruktsioonides. Majanäätsu kahjustus algab sarnaselt majavammiga teiste seente poolt juba kahjustatud puidus, kuid ta ei vaja arenguks kivimaterjali olemasolu. 59
Välisseina alumise kihtide palkidest, katusesarikatest ja põrandataladest võetud proovidest osutusid mädanikseene kahjustustega olevateks 27 %. Enim esines pruunmädanikku (20 %), aga esines ka pehmemädanikku (5 %) ja valgemädanikku (2 %). Puidumädanikseene kahjustus esines nii välisseinapalgi sisemisel kui ka välimisel poolel peaaegu võrdselt. Kahes (7 %) uuritud hoones esines ulatuslikum kahjustus, vt. Joonis 9.5. Puidu pinnalt võetud proovide uurimine näitas, et tegemist on majavammiga (Serpula lacrymans). Nende hoonete kandekonstruktsioonid on muutunud avariiohtlikuks. Puurproovide uurimine näitas, et majavamm kahjustas valdavalt sisemisi tarindeid ja konstruktsioone. Joonis 9.5 Ulatuslik majavammi kahjustus keldri põrandal (vasakul) ja keldri vahelaes (paremal). 9.3.2.1 Näiteid biokahjustustest Järgnevalt on toodud mõningaid näiteid peamistest biokahjustustest. Joonis 9.6 Hallitusseened kasvavad eranditult silikooniriba peal (vasakul).
annaabi.ee 
