Tootmine Põhiskeem on lihtne: brändi valmistamine algab veini tegemisest ning sellele järgnevast destilleerimisest, mille tulemusel saadakse valge värvusega baaspiiritus – eaux-de-vie ehk eluvesi nagu prantslased ütlevad. Tammevaatidesse villitult omandab see aastaid kestva laagerdumisprotsessi käigus brändile iseloomuliku värvi ning vaniljese lõhnabuketi. Tootmistsükli viimases faasis segatakse mitmetest erisugustest ja -ealistest brändidest kokku väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning lahjendatakse see nõutavase müügikangusesse. Viinamarjad Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju ja balanss – happesus, puuviljasus, võime küpseda pikka aega tammepuidust vaatides. Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete
AOC määratlusega sätestatud joomiskanguseni, mis on 42%. Küpsemine kestab paarist aastast 40 ja enamani, optimaalseks loetakse kuus aastat, tamme päritolu pole sealjuures määratletud. Vanad kogenud tegijad, kelle eelistavad kasutada sissetöötatud vanu Limousini päritolu serri-, konjaki- ja portveinitünne. Mitmetest laagerdunud, kuid vanuse, päritolu, maitse- ja lõhnaomaduste poolest erinevatest destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik tugev puuviljalisus, mis aastatega taandub, lastes tamme mõjul üha enam esile tõusta pähkli-, tubaka-, vanilje- jm nüansse. Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Kehtiva seaduse järgi võib kalvadosena kaubastada toodet, mis on destilleerimise järel minimaalselt kaks aastat tammevaadis laagerdunud. Eriealiste kalvadosepartiide segamisel peab markeering näitama neist noorima vanust:
inglased demijohnideks kutsuvad ning korgitakse. Niipea, kui katkeb konjaki kokkupuude puidu ja seeläbi ka õhuga, lõpeb kogu protsess ning joogi kvaliteet muutub edasiste säilitusolude suhtes permanentseks. Iga konjakimaja juurde kuulub Paradiseiks kutsutav keldriosa, kus parimad ja täisküpsuse saavutanud konjakid suurtesse klaaspudelitesse villituna aastakümneid, harvad väljavalitud aga isegi sajandeid õiget aega ootavad. Küpsemisele järgneb segamine: harmoonilise ning majastiilile vastava lõhna- ja maitsebuketi saavutamiseks segatakse kokku mitmeid eriealisi ning erinevatest kasvupiirkondadest pärit konjakeid. Vajadusel alandatakse konjaki alkoholisisaldust destilleeritud veega, maitseomaduste viimistlemiseks on segule seaduse järgi lubatud lisada ka vähesel määral suhkrut ja karamelli. Selle nn mariage'i ehk abielu sõlmijaks on maître de chais oma kunsti suurepäraselt valdav konjakimeister. Brändi valmistamine
tulemusel saadakse valge värvusega baaspiiritus( eluvesi). Kõigile brändidele on omane asjaolu, et piiritus laagerdatakse vaadis. Eluvesi viilitakse tammevaatidesse, kus kestva laagerduse jooksul lisandub aastatega värvus, aroom, maitse. Tootmise lõpufaasis segatakse mitmetest erisugustest ja ealistest brändidest kokku väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning lahjendatakse see nõutavasse müügikangusesse. Klassifikatsioon Brändi ütleb enamasti juba oma nimetuses ära kus see valmistatud on. Näiteks saab konjakit valmistada ainult ühes kindlas piirkonnas Prantsusmaal Cognac`i piirkonnas. Konjakit on juba toodetud üle 300 aasta. Ning rolli ei mängi mitte ainult geograafiline piirkond. Tähtis on ka reeglistik, mille järgi konjakit valmistada võib. Konjaki valmistamiseks kasutatavad
annaabi.ee 
