Poolavatud ruum on ühest küljest avatud ja samas küljest nähtaalt seotud ala, näiteks jõeorg. Suletud ruum on püstpindade ja laega piiratud ruum. Ruumi piiritlevate objektide suurusest sõltub ruumi kuju. Ruumi piiritlevad pinnad võivad olla ruumi osaliselt või täielikult sulgevad. Osaliselt sulgevad ruumid on piiritletud, kuid säilub nähtav side sulgeva pinna taha jääva ruumiosaga. Täielikult sulgev pind on näiteks akendeta majasein. 1.3 Põhivormid Ümbritsevaid objekte iseloomustab väliskuju ehk vorm. Seda saab kirjeldada läbi mõõtmete. Vorme on kolme gruppi : punkt ja joon, pinnad, kehad. Punkti mõõtmeid pole võimalik määrata. Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal. Joon on kaht punkti ühendav sirglõik. Joon võib kulgeda ruumis seaduspäraselt või seaduspäratult. Seaduspäraseks nimetatakse joont, mida saab kirjeldada matemaatiliselt,
tundi või soolatakse kuiva soolaga, võttes 1 kg puhastatud kalade kohta 50 g soola. Siis kulub sooldumiseks 24 tundi. Soolveest võetud kalad jäetakse järgmise päevani kuivalt seisma, et sool ühtlustuks kalalihas. Väikesed kalad lükatakse traadile või nöörile, pistes selle kala silmadest läbi. Suurematele kaladele tehakse riputamiseks silmus ümber saba. Kala kõhukoopa laialihoidmiseks võib sinna asetada paar puupilbast. Kuivatamiseks sobib näiteks päikese eest varju jääv majasein, kus katuseräästas varjab vihma eest. Kalad asetatakse nii, et nad ei puutuks üksteisega ega seinaga kokku - õhk peab igalt poolt ligi pääsema, siis kuivavad kalad kiiresti ja ühtlaselt. Kärbeste kaitseks kaetakse kalad marliga. Saaremaal kuivatatakse lesta kahe marli vahele pandult pesunööril (vihmaga peab nad nöörilt küll ära korjama). Iga 4 kuni 5 päeva tagant keeratakse kalu ja kontrollitakse, et neile ei ole tekkinud hallitust ega leidu kärbeste mune
kut. Kontaktide suletud seisus peab liikuva kontakti vedru- liistaku otsa ja ankru vahele jääma väike pilu. 216 217 Esilaterna valgusvihu ja signaalseadiste reguleerimine. Esilaterna valgusvihu kontrollimiseks paigutatakse masin õues rõhtsale platsile 7,5 ..... 10 m kau- gusele ekraanist (selleks võib olla plank, majasein jms»). Ekraanile tõmmatakse masina pikitelje lõikumiskohas püstjoon. Seejärel mõõdetakse esilaterna keskme kõrgus maapinnast ja tõmmatakse ekraanile sel kõrgusel rõhtjoon. Viimasest 7,5 . . . 10 cm (vastavalt masina kaugusele ekraa- nist) allapoole tõmmatakse teine rõhtjoon (joon. 118, a). Nüüd lõdvendatakse esilaterna kinnitusmutrid, lülita- takse sisse kaugtuli ja viiakse laterna kallutamisega val- guslaigu kese kontroll joonte alumise ristumiskohaga kokku
(tulevahetus politsei ja kurjategijate vahel). Seetõttu tuleb jääda sündmuskohast piisavalt kaugele ning temale määratud asukohast või turvaalast tohib kiirabibrigaad lahkuda ainult politsei loal. Juhul kui kiirabibrigaad satub tulevahetusele liiga lähedale (nt kurjategijate arveteõiendamine, relvastatud vigastatu, politseioperatsioon), siis tuleb kiiresti otsida kas varju võimalikult massiivse objekti taga (nt majasein, puu, auto mootori osa) või teha ennast võimalikult madalaks (kükitamine või pikaliheitmine). Vastutava meediku ülesanne on olla kursis politseioperatsiooni hetkeseisu ja infoväljaga. Tal peab olema ülevaade operatsioonil valitsevatest ohtudest (nt kurjategija asukoht ja relvastus), keelu-, ohu- ning turvatsoonist, võimalike ohvrite arvust. Sellise info alusel saab vastutav meedik planeerida kiirabi tegevuse, 177