juba mõne aastaga majale hukatuslikuks saada. Ta areneb kõige kiiremini, on äärmiselt elujõuline ja on võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett. Igal aastal lagundavad majaseened väga suuri elamis- ja ettevõtluspindu, mille taastamiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata sellele ei pööra enamik inimesi majaseentele ohtlikkusele küllaldast tähelepanu. Levinud on arvamus: majaseeni meie majades ei ole, küll aga kõduneb siin-seal põrand ja sein niisama, vanaduse ning niiskuse tõttu. Niisama ei lagune ega mädane majas midagi. Puit mädaneb vaid seenete elutegevuse tulemusena. Tekkida võivad terviseprobleemid Kui sind kimbutab juba pikemat aega mõni allnimetatud terviseprobleem ja elad majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada niiskusest, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud
kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise. Majaseentest nakatub ainult ebapiisavalt kuivatatud või hoonete väära ehitamise ja kasutamise tagajärjel niiskunud puit, nendest hoidumiseks ehitatakse hoone kuivast ja antiseptikumiga töödeldud puidust ning välditakse niiskuse kogunemisest hoonesse. Kahjustatud hooneosad ja hoonealuse pinnase ülakiht tuleb kiiresti asendada. Eestis on majaseeni umbes 10 liiki. ( ENE NR.6, 1992 ) Ehitusmükoloogia alla kuuluvad ka mikroseened ehk hallitusseened. Kõikide nende määratlusega tegelebki meil Eestis sihtasutus Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. Ehitusmükoloogias uuritakse peamiselt kand- ja kottseeni. Oma referaadis toon mõlemast valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest. 3 Harilik majavamm(joonis 1.) teda on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt
valget mädanikku. Puidus tekivad valkjad hammaslehik. Nad kuuluvad teiste laigud. Mädaniku lõppfaasis muutub puit torikulaadsete hulka). Majaseene ilmumise kergeks. Eestis palju, kasel haaval, põhjused: 1)projekteerimisvead- sanglepal. Villkõbjas sarnaneb kirju ja põrandaalune ei ole ventileeritud, vöötkõbjasele. Vilajkeha ülakülg hall, vahel külmaveetorustik isoleeritud. Majaseeni kollakas. Jämedad turris karvad. Eestis esineb niivõrd palju, et eosed on igal pool palju. Lamapuidul. Kasepehik kübarad olemas ja sellepärast on vajalik vältida poolringjad, ülakülg kas turris või soodsate tingimuste teket; 2)hoone sametkarvane, sarnane villkõbjale. Vahel ekspluatatsioonivead-levinud eriti vöödiline
mitm esuguseid kõrsvilju. Tungaltera sisaldavat viljast val mistatud jahu on m ürgine, sest tungalteras leidub m ürgiseid aineid. Basidio mütseedid ehk kandseened on haralise, paljurakulise m ütseeliga. Nad paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt, m o odustades basiidiume ehk e oskandu, mis koosnevad ühest rakust nelja basidiospooriga. Basidio m ütseetide hulka kuulub rohkearvuliselt rahvamajandusele kahju tekitavaid taelseeni ja majaseeni ehk majava m m e. Taelseened kahjustavad puid ja puitu. Nad on m etsades laialdaselt levinud, esinedes puudel kõvade m o odustistena. Kahjustatud puud muutuvad tarvitamiskõlb matumuks. Paljud taelseened v õivad areneda mitte ainult elusatel puudel, vaid ka puuehitistel. Majaseentest on k õige kahjulikum majavam m. Majavam mi m ütseeli arene misel m o odustuvad kahjustatud puidu pealispinnal vatitaolised h üüfide
annaabi.ee 
