2. Minoiline Mükeene Sarnasused Lineaarkiri Lossid(nende juures paiknevad laoruumid ja töökojad) Ilmselt ei tekkinud kummastki ühtset ja püsivat riiki Lineaarkirjatahvlid puudutasid peamiselt majapidamist Loss suur majapidamiskeskus Koguti andamit Bürokraatlikult korraldatud lossimajandus Kreetapärane olme Arvatavasti austati mitmeid jumalaid ja jumalannasid Erinevused Kõrgem ühiskonna- Madalam ja kultuuritase ühiskonna- ja Sõjakate joonte kultuuritase
b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast ○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid
* Kreetast erinevalt polnud nende losside ümber linnu. * Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. * Võimsad kaitseehitised viitavad, et need riigid olid omavahel alatasa sõjas. * Võib-olla suutis Mükeene teised mõneks ajaks endale allutada, kuid püsivad riiki toonases Kreekas ei olnud. * Lineaartahvlite järgi võib järeldada, et peamiselt seisis losside eesotsas kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. * Ka Kreekas oli loss suur majapidamiskeskus. * Enamus mis Kreekas oli, oli kohandatud sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. * Doorlased rändasid sisse ja nemad purustasid seni olnud Mükeene keskused ning sai alguse järgmine periood Kreekas, mille nimi oli tume periood. * Tume periood kestis 1100 e.Kr 800 e.Kr. * Kõik kultuurikeskused hävisid ja kadus kasutuselt kiri. * Sellest ajajärgust pole andmeid eriti, sest puudus kiri. * Kui uuesti jõuti kirja tasemeni, siis see uus ei olnud enam midagi lineaarkirja sarnast.
Kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. Nagu Kreetal, nii puudutasid ka Kreeka losside lineaarkirjatahvlid peamiselt majapidamist. Siiski võib nende põhjal järeldada, et losside eesotsas seisis kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Nagu Kreetalgi, oli loss suur majapidamiskeskus. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad kohustusid lossile andamit tasuma. Nagu näha, võtsid kreeklased omaks paljud minoilise tsivilisatsiooni tunnusjooned: lineaarkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Arvatavasti austasid nad ka mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile.
annaabi.ee 
