Kreeka mandril said nüüd majandus- ja kultuurikeskusteks lossid , milledest tuntuim on Mükeene. Kreetast erinevalt oli kogu elu Kreekas kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule , mis väljendus selles, et paiknesid siinseteski lossides peale muude ruumide ka laod,töökojad ja kultusepaigad. Ka Mükeene perioodi kohta ei saa kuigi palju teavet kirjalikest allikatest, sest kirjutatud tekstid ei anna meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta.Kirja kasutati ainult majapidamisaruanneteks. Umbes 1200 a. eKr on Kreekat tabanud tõsised vapustused. Nende käigus algas Kreeta-Mükeene kultuuri lagunemine, mis kestis umbes 100 aastat ja lõppes 1100 a. eKr kui Kreekasse tungisid nn mererahvad Kreeta-Mükeene perioodi ainus valdkond vaimses kultuuris, millest on kindlad teadmised, oli ........................................................ Seda seetõttu, et arheoloogide järelduste alusel võib öelda, et .............................................................................
Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetal ise valitsema. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ja kombed. Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. Tänapäeval kannab see varasem kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B. Kuigi teadlased on lahendanud selle lugemise saladuse, ei anna selles kirjutatud tekstid meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta. Kirja kasutati majapidamisaruanneteks. · 15. - 13. saj eKr oli Mükeene kultuuri hiilgeaeg. Nagu Kreetal, nii ka Kreeka mandrilgi said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim oli Mükeene, millest pärineb ka kogu järgneva tsivilisatsiooniperioodi nimetus. Võimsad kaitseehitised losside ümber lubavad oletada, et need lossid olid üksteisest sõltumatute riikide keskused, mis seisid omavahel alatasa sõjajalal. Hilisemate kreeklaste
Kreekas endas kerkisid esile mitmed kindlustatud lossid. Kreeta vallutamine kreeklaste poolt ei toonud kaasa Minoilise kultuuri kohest langust. Kreeta uued valitsejad võtsid omaks minoilise eluviisi ja kombed. Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. See varaseim kreekakeelne kiri kannab tänapäeval nimetust lineaarkiri B ja on teadlastele ka arusaadav. Sellegipoolest, ei saa me siit midagi teada ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta. Kirja kasutati ainult majapidamisaruanneteks. Minoiline kultuur võeti nüüd kiiresti omaks ka mandril elavate kreeklaste poolt. Tsivilisatsiooni raskuspunkt kanduski Balkani poolsaarele ja selle kandjaks ning edasiarendajaks said kreeklased. Kreeta kaotas järkjärgult oma esmajärgulise tähtsuse. Paari sajandi vältel domineerisid kreeklased kogu Egeuse merel, suhtlesid tihedalt Lähis-Ida kõrgkultuuridega ja rajasid tugipunkte nii Väike-Aasia rannikule kui ka kaugele Küprose saarele.
Kunstis rahumeelne teema. Eredavärvilised freskod. Härja kujutamine. Naiste domineerimine. Mükeene kultuur 1400-1100 eKr; 2000 eKr tungisid Kreekasse kreeklaste esivanemad, Kreetale algul ei jõutud, areng Kreeta omast madalam. Kasutasid lahingutes hobukaarikuid sõjaline üleolek. 15.saj. tungisid osad Kreetale, vallutasid Knossose, uue valitsejad võtsid omaks Kreeta kultuuri. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kasutati majapidamisaruanneteks. Minoiline kultuur levis mandrile, Kreeta kaotas tähtsust. Lossid majandus- ja kultuurikeskused. Tuntuim Mükeene. Losside ümber polnud linnu. Oli luksuslik sisustus, eredavärvilised freskod. Olid laod, töökojad, kultusepaigad. Lossi eesotsas 2 kõrget võimukandjat valitseja ja sõjapealik. Neile alluvad ametnikud ja kirjutajad korraldasid ja kontrollisid rahva majandustegevust. Talupojad sõltlased osa saagist anti lossi salvedesse.
annaabi.ee 
