poleks tänapäeval nii majanduslik tugev riik. Mustanahalised orjad olid nii harjunud oma tööga ja mõttega, et neil on peremees, et ei suutnud isegi oma elu vaba inimesena ette kujutada. Orja elu sõltus ka sellest, kas ta oli maja- või põlluori ning millise peremehe juurde satuti. Majaorjade elu oli lihtsam kui põlluorjadel - nad töötasid peremehe majas. Orjad olid kokad, teenijad, ammed ja peremehe laste sõbrad. Majaorjad olid paremini riides kui ülejäänud orjad, sest nad pidid viisakad välja nägema. Peremehe perekond arvas sageli, et orjad kuuluvad nende perekonda, kuid mitte kunagi ei pidanud nad orjasid endaga võrdseteks. Erinevalt majaorjadest, oli põlluorjadel oli väga raske elu. Nende tööks oli suurte istanduste põldudel rügamine. Tavaliselt töötati puuvillapõldudel, mis lõunas väga tähtsaks sissetuleku allikaks olid. 18- tunnistel tööpäevadel pidid mehed ja naised sama kaua töötama
Aristokraadid olid riigiametnikud 1) Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Polised hoolitsesid oma tulevaste kodanike kasvatuse eest. Tüdruketega piirduti majapidamistöödega, see oli iga perekonna enda asi. Spartas näiteks tegelesid ka tüdrukud kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid 7 aastaselt kooli lugemist ja kirjutamist õppima, ka muusikat ja luulet. Rikkamates peredes olid ka majaorjad õpetajateks. 18.20 aastased ateena noormehed said sõjalist ettevalmistust. Spartas saadeti poisid 7 aastaselt kodust eemale saama sõjalist ettevalmistust.20 said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 aastaselt kodanikeks. Kreekas kuulusid ülemkihti aristokraadid. Neile oli tähtis enamasti poliitiline võim. Rikastel aristokraatidel oli enamasti palju aega et tegeleda enese arendamisega ja mõtete avaldamisega, seepärast on ka enamik kirjasõnast mida teame pärit neilt
vahet teha. Valencianuse seadus 4. sajandi lõpul keelanud orjade müügi lahus maast. Kolonaat sarnane pärisorjusele. Kolonaati peetud päriorjuse lätteks kesk- ja varauusajal, sobis kokku feodaalühiskonnaga. 17.Kas orjust esines keskajal (Euroopas)? Orjusest keskajal ei räägita, vaid mittevabadusest. Rooma ajal ojad selgelt klass. Keskajal olid indiviidid, orja seisuses indiviid Valencia, Sitsiilia, Portugalis, Hispaanias püsis pikka aega orjandusel põhinev põllumajandus, lisaks majaorjad. Sadamalinnades nt Valencias, Lissabonis, Marselles, Henovas. Ori Vahemere maades kuni 15.-16. sjaandini samasugune kaup nagu igasugune muu kaup turul. Saratseenidest (moslemi) orjad Vahemerel. Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik
Ori ei võinud osa võtta pol ürit, samuti seal sõna võtta. Kohtus ei kõlvanud tunnistajaks ( ametlikult). Gymnasiumil ei tohtinud viibida. Ei saanud olla vastutavatel riigipositsioonidel. Sõjaväes tööjõuna kasut, sõduritena mitte va Spartas. Hädaolukorras anti siiski ka orjadele relvad , kuid enamasti enne nad siiski vabastati. Nitias andis terve kaevanduse orjadele korrigeerida. Orjade hulgas ka haritud ja andekaid inim(Nt Cicero ori Tiro). Suurem osa orjadest töötasid mahades (majaorjad). Pm iga vaba inim, kes orja endale lubada sia, seda ka tegi. Majapidamises kasut siiski ka palgatööjõudu. Keskmine orja hind oli 126-150 krahvi. 4 orjaks saamise viisi: · Vägivaldne aktsioon. Sõjad, röövimised, piraatlus. · Õiguslikus korras. Võõlgade tõttu, kriminaalkaristus · Orjad perekondlikel või isiklikel põhjustel. Orvud, vanemad müüsid lapse maha, rahalised raskused. · Orjade järglased Orjaks saamise võimalus pidev