parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. Teise maailmasõja ajal 1943. a saadeti Komintern laiali. NSV Liit püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947. a Kominformi (Kommunistlik Informatsioonibüroo) moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. Aastal. 3. Suur majanduskriis USA s.Selle globaalne mõju. 1929. Aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, see levis väga kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse. Toimus ületootmine, toodeti rohkem kui nõudlust oli, laene anti kergekäeliselt ja ettevõtted investeerisid suuri summasid tööstusharudesse, mille toodangule ei olnud tarbijaid. Oli suur aktsiate müümine, hinnad langesid, väärtpaberitega äritsemine varises kokku. Majanduskriisi tulemuseks jäid miljonid inimesed töötuks, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti. 1933. Aastal algatas D.Roosevelt kava “Uus kurss”, see tõi endaga kaasa kontrolli
maailmasõja süüdlaseks. Viimane tingis kohustuse maksta ülisuuri reparatsioone (132 miljardit kuldmarka). Seepärast leidsid toetuse need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 24. oktoobril 1929. aastal varises USA-s kokku New Yorgi börs (väärtpaberite hulgiturg). Isiklikult arvan, et majanduskriisi peamiseks põhjuseks oli ületootmine: isegi laenurahade abiga ei suudetud piisavalt tarbekaupu tarbida ning ületootmine laienes kõikidesse majandusvaldkondadesse. Suur depressioon röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid (näiteks Hitleri võimule tulek Saksamaal 1933. aastal). Väidan, et riikides, kus demokraatia kogemus oli pikaajaline, ei suutnud diktatuurimeelsed jõud võimu haarata (näiteks 30-aastate Prantsusmaa)
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti
lõimimine. 18. aprill 1951 allkirjastavad Schumanni plaani põhjal Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa lepingu oma rasketööstuse ehk söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks. Külm sõda ida ja lääne vahel iseloomustas 1950ndaid ning aastal 1956 surusid Nõukogude Liidu tankid maha kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. Toetudes Söe- ja Teraseühenduse edule, laiendavad kuus riiki koostööd ka muudesse majandusvaldkondadesse. Aastaks 1992 kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks. (Euroopa Liit, Diana Tandru 2011) (Europa, Euroopa Liidu ajalugu) ELi aluslepingud Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele, mis tähendab, et ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi
annaabi.ee 
