Berliini ülikooli, kus jätkas õpinguid filosoofia valdkonnas. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks kõigele eelnevale jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta pidi kahjuks poliitilistel põhjustel lahkuma. (Wales, 2011) 4.2 Karl Marxi majandusvaated lõplikul kujul Oma majandusvaated nii, nagu need on tuntud tänapäeval, formuleeris Marx pärast 1848. aasta revolutsiooni. Viimase kohta kirjutas ta töö "Klassivõitlus Prantsusmaal 1848.-1850. aastani", kus ta esimest korda kasutab terminit "proletariaadi diktatuur". 1859 kirjutas Marx raamatu "Poliitilise ökonoomia kriitikast", mis ilmus samal aastal. Esimeses peatükis analüüsib autor kaupa, tööd ja väärtust. Marx rõhutab, et kauba tarbimisväärtus ja väärtus on
alustaladest ning erinevaid teooriad esitletakse ka veel tänapäevalgi. 3 1. ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 1.1. Vana-Idamaade majandusõpetused Vana-Idamaade orjandusriikide olulisemaks iseärasuseks oli see, et seal säilisid kaua külakogukond, riiklik omand maale ja osaliselt ka orjapidajate ühisomand orjadele. Väga suurt tähelepanu pöörasid Vana-Idamaa kirjanikud klasside küsimusele. Majandusvaated olid naiivsed. Õigustati kehtivat korda ning jõukate inimeste rikkust. Püüti tõestada ühiskondliku ebavõrdsuse vajalikkust ja sisendada alamatele alistumist. /1, lk3/ 1.2. Vana-Kreeka majanduõpetused Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas poliitiline ökonoomia kui teadus puudus, kuid väljapaistvad mõtlejad, kirjanikud ja poliitikud tegelesid sel ajal ka majandusküsimustega.
Seega ongi võimalik osta odavamat tööjõudu ja materjale ning hiljem saada nende abil ja neist tehtud kaupade eest kallimat hinda. Kasum on tasu ootamise eest. 5. Miks muutus ajalooline koolkond Saksamaal uueks ajalooliseks koolkonnaks? Sest nende esindajad seisid teoreetilistelt vaadetelt ajaloolise koolkonna seisukohtadel. Reformide elluviimisel soovitasid nad eeskuju võtta keskajast. (nt arvestada keskaja tsunftisüsteemi) 6. Schmolleri majandusvaated. Nõudis ajaloolisstatistiliste meetodite kasutamist poliitilises ökonoomias, tegelikult taadnas viimase majanduse ajalooks. Pööras suurt tähelepanu nähtuse kirjeldamisele, tõstis majanduses esile psühholoogilise faktori: tema arvates sõltuvad tootmise, jaotamise ja tarbimise iseloom ning töölisküsimus peale majandusnähtuste ka tunnetest ja õigusest, üldse ajastu kultuurist. Lätub tootmiskulude teooriast
ei pääsenud Euroopa juudid ega idaeurooplased, kuna kehtis rahvuslik-rassistlik arvamus, et „Ameerika peab jääma ameeriklastele“. Eestisse rändasid sisse peamiselt tsaariajal Venemaale läinud kohalikud, vähe rännati välja Austraaliasse, NSVL’i ja Ameerikasse. 29.Maailmastumisidee ja -praktika kriis 1930. aastatel. Majandusideede valdkonnas süvenes kapitalismikriitika ja antiliberaalsed majandusvaated, sooviti kaitsta siseriiklikku majandust, riigistades kaevandusi, raudteesid ja elektrijaamasid, samuti kehtestades väliskaubanduspiiranguid, tolle ja tariife. Sooviti vähendada maade seotust maailmaturuga. Poliitilistes ideoloogiates süvenes demokraatiakriis, tekkisid totalitaarsed ja antiliberaalsed ideoloogiad: fašism ja kommunism. Kommunism oli sügavalt kapitalismikriitiline, kuid toetas ka äärmuslikku globaliseerumist, kujutades maailma ette lõpuks kommunistlikule korrale
annaabi.ee 
