Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. Sellest tulenevad 3 põhiküsimust on: 1) milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2) kuidas neid kaupu ja teenuseid toota 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota? 3 8. Majandusteaduse jagunemine Majandusteadus jaguneb: majandusteooriaks, rakenduslikuks majandusteaduseks ja majanduspoliitikaks. Veel võib jagada majandusteadust vastavalt uurimisobjektidele - rahvamajandusõpetuseks (uurib rahvamajandust tervikuna); mikroökonoomikaks (üksikult üldisele, st kirjeldab konkureerival turul oma kasumlikkust maksimeerivaid subjekte); makroökonoomikaks (üldiselt üksikule, st kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid, st õpetus turu üldisest tasakaalust); ettevõtte majandusõpetus (käsitletakse
(millest sõltub, kui palju lapsi vanemad soovivad, kuidas kontrollida kuritegevust, miks poliitikud toimivad just nii nagu nad toimivad). Majandusteooria on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Seejuures ei kata majandusteooria mitte kogu majandusteadmiste valdkonda. Joonisel 1.1. on kujutatud majandusteaduse jagunemine kaheks: majandusteooriaks ja rakenduslikuks majandusteaduseks. Rakenduslikud majandusteaduslikud distsipliinid2 hõlmavad praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooriat õpetatakse osana gümnaasiumide majanduskursustest ja ülikoolide esimestel kursustel. Majandusteooria peab õpetama selgeks majanduslikud põhimõisted ja seosed, et luua alusbaas rakendusteadustele. Tegemist on justkui uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamisega, mis peab aitama meie ümber toimuvat mõista ja seletada
Tööga rahulolu Motivatsioon Pühendumine organisatsioonile Töölepühendumine Vabatahtlik tegevus organisatsioonis Töö- ja pereelu konflikt Tööjõu voolavus Organisatsioonikultuur Kaks lähenemist majandusele Majandusteadus Sotsioloogia (sotsioloogiline lähenemine) Nim ka neoklassikaliseks majandusteooriaks Nim institutsionaalseks majandusteaduseks Majandusseadused on universaalsed Majandusprotsessid on ühiskondades erinevad Turg on sõltumatu ülejäänud ühiskonnast Turgu ei saa ülejäänud ühiskonnast eraldada, seda peab uurima kui nii, et see on läbi põimunud kultuuri, poliitikaga. Inimene on ratsionaalne Inimene ei ole ratsionaalne
teadmiste ja tehnilise progressi kasutamine nii põllumajanduses kui tootmises üldiselt. Mill võttis omaks palju laiemad vaated loodusvarade suhtes (looduse ilu jms esteetilised väärtused võivad kujuneda suuremaks väärtuseks kui varade poolt pakutav materiaalsus). Neoklassikaline ökonoomika: marginaalteooria ja väärtus 1870ndatel aastatel ilmus rida töid, mis hakkasid asendama klassikalist teooriat ja mida tervikuna hakati nimetama neoklassikaliseks majandusteaduseks. Üheks erinevuseks võrreldes klassikalise teooriaga oli uus lähenemine väärtuste selgitamisele. Klassikud nägid väärtuse allikana inimtööd. Neoklassikud selgitasid väärtust vahetuse kaudu määratuna, peegeldades nii tarbijate eelistusi kui ka tootmiskulusid. Hinna ja väärtuse 10 kontseptsioon lähenesid üksteisele. Senine absoluutne ressursside nappus asendati
annaabi.ee 
