Tööd peavad tegema kõik vastavalt oma võimetele. Rõhutab mitte ainult seda, kuidas jagada, vaid ka ühiskondlikku tööd. Hinnatakse neid, kes teevad tööd hästi. 4) Saksa ajaloolise koolkonna olemus (19.saj, 1840ndad-võideldi utopistliku sotsialismi vastu, liberaalide vastu, 1870ndad- marksismi vastu võitlus)(seleta lahti ja miks sõdisid): kapitalismi e. eraomandil põhinev ühiskond (ja feodaalide) kaitsmine. Kritiseeriti vabakaubandust. Sõdis utopistide ja klassikalise majandusteadusega (selgita). Ajaloolise seaduste kooli peamiseks eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega. Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist). Sotsialism- ühisomandil põhinev ühiskond. Kaks arengufaasi: esimest nimetatakse vanaks (tekkis möödunud sajandi 40.aastatel), teist uueks ajalooliseks koolkonnaks (tekkis 70. aastatel)
Keeruliseks muudab küsimuse asjaolu, et aja jooksul kujunenud kasu saamise uued võimalused nõuavad samal ajal ka rohkem nappe ressursse. Majanduslikult on tulemus paradoksaalne uuenduste ja arengu tulemusena suurenevad alternatiivkulud, sest seni parimad valikud muutuvad uueks kulumõõduks. Olukord, kus kõik inimesed oleksid rahul olemasolevaga, on vähetõenäoline. Seepärast võiks ehk ka edasine tegelemine majandusteadusega olla hea investeering. Stiimulid: Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega). Rineeriv konkurents lõpuks ei saa keegi enam kasu ja jävad kahjumisee
mis tahes tasandil, s.o • üksikindiviidi, perekonna, kodumajapidamise, • ettevõtte (firma), • majandusharu, piirkonna, regiooni või • kogu riigi (ühiskonna) tasandil. Majanduse nn küberneetilise definitsiooni kohaselt käsitletakse majandust kui ühiskonna funktsionaalset allsüsteemi, mis tegeleb loodusvarade, hüviste ja informatsiooni töötlemisega, et tagada sel teel ühiskonna liikmete kõige erinevamate vajaduste rahuldamine. Vt joonis 1. Majandusteadusega hõlmatavad valdkonnad on tavapäraselt: • kaupade ja teenuste tootmine e produtseerimine (production) ja • tarbimine e konsumptsioon (consumption), kuid ka • jaotus e distributsioon (distribution) ning • vahetamine (exchange). 4. Kirjeldage erinevaid arusaamasid rikkuse allikatest Antiik-Kreekas (näiteks Homeros, Hesiodos, Alkaios jt). Käsitletud perioodil ei esinenud rikkus veel raha vormis.
maailma muudab, kui me läheme otse majandussuhete kallale. marxi tolleaegne kõige radikaalsem väide on, et ka filosoofia on ideoloogia : filosoofid on tulnud maailma kirjeldama, aga maailma tuleb muuta. sealt tuleb ka see väide, et religioon on oopium rahvale, sest ka religioon on ideoloogia. filosoofid võivad rääkida maailmast, aga nad ei saa midagi ette võtta, sest baas jääb ju samaks. kusagilt 19s keskpigast marx enam filosoofiat ei kirjuta. sealtmaalt tegeleb ta poliitika ja majandusteadusega. loodusteadused, ühiskonnateadused, need toimivad, filosoofia mitte. kindel soov vaadelda ühiskonda teaduslikkuse baasilt. ja teadus asub baasi osas. sellega on loodud teoreetiline mudel mida tuntakse ajaloolise materjalismi nime all. ajaloolise materjalismi kõige põhjalikum lahtikirjuts on ,,kapital" kultuurifenomenide varjus on ühiskondlikud mehhanismid, mis määravad nende fenomenide kuju tootmisviise tundes oskame ma analüüsida ka religiooni, filosoofiat jne
Seda suunda nimetati biotehnoloogiaks. Tekkis probleem piiritleda uut rakendusteadust. Tänapäeval tähendab biotehnoloogia hoopis elusorganismidele omastele protsessidele põhinevat tehnoloogiat. Termin ergonoomika on koostatud inglise uurija F. K. H. Murrelli poolt 1949. a. (vt The Oxford ..., 1991, Webster´s Encyclopedic Unabridged ..., 1996) kreeka ja inglise keele sõnadest ja economics, mis vastavalt tähendavad "töö" ja "ökonoomika". Ergonoomika kui teaduse struktuuri sarnasus majandusteadusega aitas piiritleda mõiste sisu (vt Chambers 21st Century ...,1996; New Shorter Oxford English Dictionary ..., 1993). Iseloomulik on tuntud ergonomisti S. Konzi monograafia pealkiri Work Design Industrial Ergonomics (Töö kujundamine tööstusergonoomika). On ühist ökonoomika ja ergonoomika harudel: mikroökonoomika mikroergonoomika, makroökonoomika makroergonoomika, tervise- ökonoomika terviseergonoomika. Üksikud autorid eriti arvutiasjanduses kasutavad mõlemaid
annaabi.ee 
