Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. Pikkade vaidluste järel jõudsid NSV Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid kokkuleppele moodustada Suveräänsete Riikide Liit, mis ei oleks enam föderatsioon, vaid lõdvemalt seotud konföderatsioon. Nii lootis Gorbatsov impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Balti riigid keeldusid nendel läbirääkimistel osalemast ning teatasid, et nemad lepingule alla ei kirjuta. Gorbatsov ähvardas keeldujaid majandussanktsioonidega, kuid sellest ei hoolitud. Gorbatsov oli autoriteedi kaotanud nii uuendusmeelsete jõudude kui ka tagurlaste silmis. Impeeriumi kooshoidmisest unistavate tegelaste meelest tegutses Gorbatsov ebakindlalt ning tuli seetõttu võimult kõrvaldada. Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Mihhail Gorbatsov
aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Gorbatsov võttis kasutusele poliitilise surve. Üritas tagandada Boriss Jeltsinit Vene Föderatsiooni ülemnõukogu esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Gorbatsovi populaarsus langes, Jeltsini oma tõusis. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Gorbatsov püüdis NSVL koos hoida liidulepingu abil. Gorbatsov ähvardas keeldujaid majandussanktsioonidega, kui selles ei hoolinud keegi. Algasid ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks, sh Gorbatsovi eemaldamiseks. Gorbatsov oli läinud Krimmi puhkama ning vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. Gorbatsov pandi koduaresti. 19. augusti hommikul teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et Janajev asendab
Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine Sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka NSV Liitu. · Kuna palju NSV Liidu koosseisu kuulunud riigid (Eesti, Läti, Leedu) taotlesid iseseisvust, oli Gorbatsov sunnitud NSV Liidu püsimajäämiseks tegema järeleandmisi- pakuti välja uus liiduleping, millega balti riigid aga ei nõustunud · Gorbatsov ähvardab majandussanktsioonidega, edutult · Algavad ettevalmistused NSVL erakorralise olukorra kehtestamiseks · Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisavad sõjaväelased, julgeolekuorganid ja NLKP, kes üritasid sellisel viisil ära hoida NSVL lagunemist · Gorbatsov oli läinud Krimmi puhkama ja RESK (Riiklik erakorralise seisu kommitee) nägi selles võimalust riigipöörde korraldamiseks, eesotsas Janajeviga · 18
reguleerides. Ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi. Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki meetmeid - veenmine ja/või surve avaldamine. See ei ole majandusabinõu, kuigi saastajat saab ähvardada majandussanktsioonidega. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) subsideerimine (toetusrahad) sisse- ja tagasimaksed turu loomine, müüdavad saasteload keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Maksustamine; Subsideerimine; Sisse- ja tagasimaksed; Turu loomine, müüdavad saasteload; Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid.
annaabi.ee 
