terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või laiendada sinna oma mõjusfääri(NL, Hiina, RV, USA). 4.Majanduslik võituls – kõrgem elutase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga ; lääs lootis majanduslikult kurnata NL ja selle liitlasi, kasutas majandussanktsioone, võidurelvastumist jms. 5.Diplomaatiline võitlus – kasutati rahvusvahelisi organisatsioone(ÜRO, OSCE). 6.Salateenistuste tegevus – NL-s KGB ja USA-s CIA. -Trumani doktriin(1947): välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NL poolne ekspansioonioht. -Marshalli plaan(1948-1952): osa Trumani doktriinist; selle alusel jagati Eur riikidele majanduslikku abi ; tingimuseks oli loobumine ettevõtete riigistamisest ja rahvusvaheline
Kõigi märkide järgi tuleb moslemitel loobuda serblaste ümber piiratud enklaavidest Ida-Bosnias, mis on kuulutatud ÜRO julgeolekutsooniks. Venemaa välisministri Andrei Kozõrevi arvates võib seda plaani vabalt nimetada rahumeelseks ultimaatumiks. USA välisminister Warren Christopher teatas, et kui serblased otsustavad rahuplaani tagasi lükata, tuleb endisele Jugoslaaviale kehtestatud relvaembargo Bosnia moslemite suhtes tühistada, samuti tugevdatakse siis Serbia-vastaseid majandussanktsioone. 18. juulil nõustuvad rahuplaaniga moslemid ja horvaadid. 3. augustil lükkab Bosnia serblaste "parlament" rahuplaani tagasi ja kuulutab selle kohta välja referendumi. Augustis korraldati referendum ja teatati seejärel, et nende rahvas pole säärase plaaniga nõus. Serbia president Slobodan Milosevic, kes algselt toetas Bosnia serblasi, nimetas rahvusvahelist rahuplaani õiglaseks ning kehtestas sellega mitte nõustunud Bosnia serblaste vastu sõjalise ja majandusliku blokaadi. 4
3) Võitlus mõjusfääride laienemise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka, ning toimus kõigil mandritel (eriti terav oli vastasseis Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias) 4) Majanduslik võitlus. Kõrgem elatustase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV Liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati majandussanktsioone, võidurelvastumist jms 5) Diplomaatiline võitlus. Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents jne) 6) Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA) Külma sõja kujunemine · Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et
kohest vabandamist, sest Itaalia väitis, et neil on õigus seal viibida. Kuna seda aga ei tulnud, anti asi Rahvasteliidule lahendada. Kuna tähtsamad riigid olid Mussolini poolt, otsustas Rahvasteliit, et Itaalial pole selles mingit süüd. Seejärel sai Mussolini alustada rünnakut, mis algas Eritreas 1935. aasta oktoobris. Kuu aega hiljem, kui itaallased kasutavad Etioopia sõjaväelaste ja tsiviilelanike vastu mürkgaase. Selle tagajärjel rakendas Rahvasteliit Itaalia vastu majandussanktsioone, aga kuna elutähtsad toorained jäid Itaaliale alles, polnud selles vallutusplaanidele mingit mõju. 1936. aastaks vallutatakse kogu Etioopia ning sellest saab Itaalia koloniaalvaldus. Etioopia sõjal olid omad tagajärjed ka Euroopa poliitikale. Itaalia lootis võiduga Etioopias tõestada Saksamaale oma tõelist võimu. Kuid tänu olukorra venimisele ja Inglismaa ning Prantsusmaa tähelepanule annab see võimaluse Hitleril kiiresti Saksamaad võimsamaks muuta
annaabi.ee 
